Kārļi mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Võõrastemaja mõisa teenijate majas
Kārļi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Kārļi mõis (Kārļu muiža, Kārļumuiža või Kārļamuiža) on endine mõis Lätis Amata piirkonnas Drabeši vallas Kārļis. Saksa keeles Karlshof, Carlsruhe, Carlsruh või Karlsruhe.

Kārļi mõisa sai alguse XVIII sajandil. Algselt kuulusid sealsed maad Võnnu lossile ja ajal, mil selle omanikuks olid Wolffid, ehitati Kārļi mõisa süda karjamõisana välja. Algselt kandis see kompleks nime Wolffi mõis (Wolfsruh).

Järgmised omanikud olid Sieversid. Aastal 1795 müüsid nad karjamõisa inglise kaupmehele James Piersonile ja sellest ajast peale sai Kārļi mõisast iseseisev maavaldus. Piersonide kätte jäi mõis aastani 1804, seejärel kuulus see aastani 1806 Engel Maria von Trompowskyle. Järgmiseks omanikuks oli Bernhard Christian Klein, kellele mõis kuulus aastani 1819.

Aastast 1819 kuulus mõis Kosküllidele. Aastal 1847 läks mõis abielu kaudu tagasi Sieversite suguvõsale ja sellest ajast peale olid mõisal Võnnu uue lossiga ühised omanikud. Kārļi mõisale kuulus ka kaks karjamõisa, Bellevue ja Cecile. Kui mõis aastal 1920 võõrandati, kuulus selle juurde 643,82 hektarit maad. Sellest jäi 69 hektari suurune krunt mõisakompleksi ümber Sieversite valdusse.

Piersonide rajatud mõisa peahoone (oli olemas kaardil aastast 1796, kuigi teistel andmetel valmis hoone alles XIX sajandi neljakümnendatel aastatel) põletati maha aastal 1905 ja seda ei taastatud. Mõisakompleks pärineb XVIII sajandi lõpust ja XIX sajandist. Sellest on säilinud mõisavalitseja maja, tall, teenijate maja, kõrts, sepikoda, aedniku maja ja vesiveski-saekaater. Veidi eemal asuvad mõisa ehitatud vallamaja ja vana koolimaja. Mõisakompleksidest kaugemal asub Kosküllide suguvõsa rahula.

Mõisa juurde kuulub ka park, mis oli ilmselt olemas juba XVIII sajandil karjamõisa juures. Pargi rajamisel kasutati ära Amata jõe orgu ja sealseid liivakivipaljandeid. Barokne maastikupark sai endale lisandi aastal 1871, mil kõrtsi juurde asutati aianduskool (esimene Balti kubermangudes). Aastaks 1877 oli tänu koolile pargi juurde rajatud uhke õunaaed, mis oli omal ajal Baltimaade suurim.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]