Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)

Võnnu kihelkond
saksa keeles Kirchspiel Wenden
läti keeles Cēsu draudzes novads
Pindala: 43 km²
Kihelkonnakirik: Võnnu Jaani kirik
Võnnu Jaani kirik

Võnnu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904)

Võnnu kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Võnnu kihelkonna mõisad

• Blusumuiža (Blussen) poolmõis
• Dubinska (Dubinsky, ka Hirschheydt, Hirschhof ja Dubinskihof) rüütlimõis
• Dukuri (Duckern, varem Liphardshof) rüütlimõis
• Glūda (Gluhde) endine väikemõis
• Jāņmuiža (Johannenhof) rüütlimõis
• Jurģumuiža (Jürgenshof) Võnnu linnamõis
• Kalnamuiža (Kallenhof) poolmõis
• Lenči (Lenzenhof) rüütlimõis
• Liepa (Lindenhof) rüütlimõis
• Meijermuiža (Meyershof) rüütlimõis
• Priekuļi (Freudenberg) riigimõis
• Strīķi (Strikenhof) riigimõis
• Zekleri (Secklershof) rüütlimõis
• Zeltkalnsi (Seltekaln) Võnnu linnamõis
• Veismaņi (Weissenstein) rüütlimõis
• Võnnu (Schloß Wenden) rüütlimõis
• Võnnu (Wenden-Land-Pastorat) kirikumõis

Pildid

• 

  Jāņmuiža mõis (Johannenhof). Johann Christoph Brotze kogust

• 

  Vaade Karlsruhe kõrvalmõisale 1795. aastal. Karl Gotthard Grassi joonis

Vaata ka

• Võnnu kreis
• Võnnu kihelkond, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus
• Võnnu ordulinnus

Kirjandus

• Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 255-256 [1].
• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 373-374 [2].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 179-185 [3].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 148-151 [4].
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.