Rauna kihelkond

Rauna kihelkond
saksa keeles Kirchpiel Ronneburg
läti keeles Raunas draudzes novads
Kihelkonnakirik: Rauna kirik
Rauna kirik 2010. aastal.

Rauna kihelkonna mõisad 1903. aastal. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Võnnu kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Rauna kihelkond (saksa keeles Kirchpiel Ronneburg, läti keeles Raunas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Rauna kihelkonna mõisad

• Baižkalni (Friedrichshof) rüütlimõis
• Branti (Horstenhof) rüütlimõis
• Jaunrauna (Ronneburg-Neuhof) rüütlimõis, fideikomiss
• Launkalne (Launkaln) rüütlimõis
• Lejzvejnieki (Gresten) rüütlimõis, hiljem Roze kõrvalmõis
• Līze (Lissenhof) rüütlimõis
• Mārsnēni (Marzenhof) riigimõis
• Rauna (Pastorat Ronneburg) kirikumõis
• Rauna (Schloß Ronneburg) rüütlimõis
• Roze (Lubar) rüütlimõis
• Starti (Stürzenhof) riigimõis
• Veselauska (praegu Veselava) (Wesselshof) rüütlimõis

Vaata ka

• Rauna piiskopilinnus

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk-d 374–375.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 155–160.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 257–258.
• von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk-d 189–196.