Liezēre kihelkond


Liezēre kihelkond (saksa keeles Lösern Kirchspiel, läti keeles Liezēres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Liezēre kihelkond sai alguse Poola võimu ajal, ent kui need alad läksid Rootsi võimu alla, liideti see Cesvainega. Kihelkond otsustati taastada aastal 1669, ent aastal 1779 oli sealne kirik ikka veel Cesvaine kihelkonna abikirik. Aastal 1671 otsustati, millised mõisad peaks kihelkonda kuuluma. Sinna rajati ka oma kihelkonnakool, ja aastal 1689 kihelkond taastatigi.[1] Sõda ja saabunud katkuepideemia aga tühjendasid piirkonna ja aastail 1707 – 1719 oli kihelkond taas Cesvainega liidetud.
Eduard Heinrich von Buschi andmetel oli Liezēre kihelkonnas üks kihelkonnakool, kus oli 12 õpilast.[2]
Liezēre kiriku hoone hävis teise maailmasõja lahingutes. Uus kirikuhoone valmis aastal 2012.[3]
Liezēre kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Grava (Kohlhausen) rüütlimõis
- Gulbērise (Gulbern) rüütlimõis
- Līdere (Lüdern) riigimõis
- Liezēre (Lösern Pastorat) kirikumõis
- Liezēre (Lösern) rüütlimõis
- Lubeja (Lubey) rüütlimõis
- Mēdzūla (Meselau) rüütlimõis
- Ozolamuiža (Eckhof, varem Ohselshof) rüütlimõis
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 531-532.
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 531.
- ↑ Atjaunoto Liezēres baznīcu iesvētīs 19. augustā Laikraksts "Latvietis" Nr. 214,8.08 2012.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 379.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 199–201.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 262.
- von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk 239–242.