Dzērbene kihelkond
.jpg)
Dzērbene kihelkond (ka Dzērbene-Drusti kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Serben, ka Kirchspiel Serben-Drostenhof, läti keeles Dzērbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Aastal 1357 püstitatud Dzērbene piiskopilinnuse juures pidi olema ka kabel. Aastal 1439 mainitakse sealset kirikut.[1]
Kihelkonna kohta on teateid aastast 1555, mil see Rauna kihelkonnaga liideti. Rauna filiaaliks jäi Dzērbene aastani 1688.
Aastal 1782 sai Drusti kirikust Dzērbene kihelkonna abikirik.[2]
Eduard Heinrich von Buschi andmetel oli Dzērbene-Drusti kihelkonnas kaks kihelkonnakooli, kus oli kokku 52 õpilast. Viies vallakoolis oli kokku 35 õpilast.[3]
Dzērbene kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Auļi (Aula) rüütlimõis
- Dzērbene (Pastorat Serben) kirikumõis
- Dzērbene (Schloß Serben) rüütlimõis
- Gusti (Gränhof) rüütlimõis
- Nēķini (Nötkenshof, ka Gerslau) rüütlimõis
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 375.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 163–165.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 259–260.
- von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk 196–200.
Kreisilinn: Võnnu
Kihelkonnad: Āraiši kihelkond | Bērzaune kihelkond | Cesvaine kihelkond | Drusti kihelkond | Dzērbene kihelkond | Ērgļi-Ogre kihelkond | Jaunpiebalga kihelkond | Kalsnava kihelkond | Lazdona kihelkond | Ļaudona kihelkond | Liepmuiža kihelkond | Liezēre kihelkond | Lubāna kihelkond | Rauna kihelkond | Skujene kihelkond | Vecpiebalga kihelkond | Vestiena kihelkond | Vietalva kihelkond | Võnnu kihelkond
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 533.
- ↑ August Wilhelm Hupel. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga : zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782.
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 533.