Wolfgang Köhler

Allikas: Vikipeedia

Wolfgang Felix Ulrich Köhler (21. jaanuar 1887, Tallinn11. juuni 1967) oli tuntumaid 20. sajandi geštaltpsühholooge.

Ta tegeles ka inimahvide käitumise uurimisega.

Ta sündis Tallinnas, õppis (üks ta õpetajaid oli Carl Stumpf) ja töötas Saksamaal, ning lahkus 1935. aastal USAsse.

Wolfgang Köhleri isa oli Eestimaa Rüütli- ja Toomkooli direktor Franz Eduard Köhler ja ema Oleviste kiriku ülempastori tütar Wilhelmine Girgensohn.[1]

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1892 – pere kolis Saksamaale seoses saksakeelse Toomkooli tegevuse lõpetamisega.[1]

1905 – 1906 - õppis Tübingeni ülikoolis.[1]

1906 – 1907 - õppis Bonni ülikoolis.[1]

19071909 - õppis Berliini ülikoolis, kus lõpetas füüsika, filosoofia ja psühhloogia õpingud Carl Stumpfi juhendamisel. Köhler omandas doktorikraadi.[1]

1910 – siirdus Frankfurti psühholoogia instituuti, kus töötas koos psühholoogide Max Wertheimer’i ja Kurt Koffka’ga.[1]

Abiellus kunstnik Thekla Achenbachiga, perre sündis 4 last ja teist korda abiellus 1927.aastal rootslanna Lili Hårlemaniga, kellega oli 1 laps.[1]

1913 - 1920 - Tenerifel

1920 - 1935 - Saksamaal

1935 - elu lõpuni 1967 - Ameerika Ühendriikides

11. juuni 1967 – suri Enfieldis New Hampshire’s.[1]


Teaduslik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1913 – läks Tenerife saarele Kanaari saarestikus. Sai seal Preisi primaatide uurimise keskuse direktoriks. Tegi katseid, mis näitasid, et inimahvid mõtlevad ja suudavad lahendada keerulisi ülesandeid.[1]

1917 – ilmus Tenerifel korraldatud uuringute ettekanne "Intellgenzprüfungen an Menschenaffen".[1]

1920 – uurimiskeskus suleti rahapuudusel. Naasis Saksamaale. Töötas välja geštaltpsühholoogia teoreetilised alused.[1]

1920 – ilmus „Die physischen Gestalten in Ruhe und im stationären Zustand“ – füüsilised geštaldid puhke- ja statsionaarses olekus. Raamatu kandev idee on selles, et füüsilised objektid asetsevad väljades, võttes nende mõjul kindlaid vorme ehk geštalte.[1]

1920 – sai professorikoha Göttingenis.[1]

1921 – Berliini ülikooli psühholoogiainstituudi direktor.[1]

1929 – ilmus raamat „Geštaltpsühholoogia“ inglise keeles.[1]

28. aprill 1933 – avaldas artikli ajakirjas „Deutsches Allgemeine Zeitung“, mis avalikult kritiseeris juudivastast poliitikat.[1]

Pidas välismaal loenguid, kuigi ametlikult oli psühholoogiainstituudi direktor.[1]

1935 – sai professorikoha Swarthmore’i kolledžis Pennsylvanias. Uuel kodumaal ei võetud vastu tema ideid geštatltpsühholoogia teooriast, kuna Ameerikas valitses peaaegu täielikult biheiviorism.[1]

1956 - professor Dartmouth’i kolledžis

1959 – valiti Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni presidendiks.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 [ Allik, J. (2006). Järelsõna. Köhler, W. „Geštaltpsühholoogia“ (lk 223-228). Tõlge eesti keelde Raul Kilgas. Toimetanud Marika Rauk. Tallinn: Tänapäev.]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]