Jogaila

Władysław II Jagiełło

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.

Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedut ja Poolat 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas.

Władysław II Jagiełło.
Jan Matejko maal.

Jogaila oli esialgu pagan, kuigi ta isa oli õigeusklik. Leedu suurvürstiriigi leedukatest elanikkond oli jäänud vürsti usust sõltumata paganlikuks ning kui Algirdas suri, sai Jogaila suurvürstiks.

Võimuvõitlus suurvürstiriigis

Jogaila läks tülli Kęstutisega, kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja ning puhkes kodusõda, mille võitis Kęstutis, kes soovis paganlikku riigikorda säilitada. Jogaila tahtis aga riiki Poolale lähendada. Kęstutis jättis Jogaila küll suurvürstivõimust ilma, kuid säilitas talle ühe vürstkonna, mistõttu viimasele jäi niipalju võimu, et ta sai 1382. aastal riigipöörde korraldada ning Kęstutise ja Vytautase vangi võtta. Kęstutise lasi ta tappa, Vytautas pääses aga põgenema ning leidis varjupaiga Saksa ordu juures, kuna ta oli vahepeal katoliiklaseks hakanud. Jogaila lasi Kęstutise aga auavalduste saadel paganlikult põletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Seejärel asus Jogaila kiiresti kontakte looma Poolaga ning saavutas selle, et ta valiti Poola kuningaks, misjärel ta võttis vastu katoliikluse ja abiellus kuninganna Hedwig Anjou'ga (Poolas Jadwiga - Ungari (ja Poola) kuninga Ludwig I (Lajos I Anjou) tütrega.

Krevo unioon

1386. aastal loodud Krevo uniooniga tekkis sisuliselt Poola-Leedu personaalunioon, järgmisel aastal viidi läbi ka Leedu ametlik ristimine rooma-katoliku usku.

Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema. Nii tekkis Leedus peagi Jogaila-vastane mäss ning selle etteotsa tõusis Vytautas. Lõpuks jõudsid sugulased omavahel kokkuleppeni ning Vytautasest sai Jogaila suveräniteedi all Leedu tegelik valitseja. 1401. aastal loobus Jogaila ka ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitlist ning Poola-Leedu personaalunioon lakkas olemast.

1429. aastal taheti Vytautast Leedu kuningaks kroonida, mis Jogailale oli aga äärmiselt vastumeelne, kuna see tähendanuks Leedu lõplikku eemaldumist Poolast ja selle mõjust. Nii võib oletada, et just tema või siis Poola aadli korraldusel ei lastud kroonimisel teoks saada. Samas on aga ka oletatud, et Jogaila toetas Leedu kuningriigi loomist, kuna ta ise oli leedulane ning soovis oma kodumaa võimsuse ja tähtsuse kasvu.

Jogaila suri 1434. aastal kõrges eas ning Poola trooni päris tema poeg Władysław III. Tema noorim poeg Kazimierz sai aga hiljem nii Leedu kui ka Poola valitsejaks.

Anjou Jadwiga

16. sajandi miniatuur Olshanski Sofiast

Isiklikku

Vanemad

Isa, Leedu suurvürst Algirdas ja ema Tveri Juliana (~1325–1392) (leedu Julijona iš Tverės, poola Julianna twerska, vene Ульяна Александровна Тверская)

Vennad

• Polotski Andrei (leedu Andrius Algirdaitis, poola Andrzej (Wigund; (1325 – 12. august 1399 Vorskla jõe lahing); ristitud Moskvas 1342), Polotski vürstiriigi 1342 – 1387 ja Pihkva 1341 – 1343, 134? – 1348, 1377 – 1379, 1394 – 1396 vürst
• Brjanski Dmitri (leedu Dmitrijus Algirdaitis, poola Demetriusz I Starszy, Dymitr Starszy Olgierdowic) (1327 – 12. mai 1399 Vorskla jõe lahing), Trubtševski 1357 – 1399, Brjanski 1357 – 1379, Starodubi 1370 – 1399, Drutski 13?? – 13?? vürst; Trubetskoide suguvõsa asutaja
• Konstanty (14. sajand – enne 30. oktoobrit 1390), Tšortorõiski vürst
• Wlodzimierz (leedu Vladimiras Algirdaitis, poola Włodzimierz Olgierdowic) (14. sajand – pärast oktoobrit 1398), Kiievi, Kapyli ja Słucki vürst
• Fiodor (Theodore; 14. sajand – 1399), Rõlski 1370 – 1399, Ratnie 1387 – 1394 ja Brjanski 1393 vürst
• Skirgaila (leedu Skirgaila, poola Skirgiello, Skirgiełło, Skirgiełło Olgierdowic, ristinimi Iwan) ca 1354 – 11. jaanuar 1397 Kiiev), Trakai 1382 – 1395 ja Kiievi 1395 – 1397 vürst, Leedu regent
• Kaributas (leedu Kaributas, poola Korybut Dymitr (Dymitr) pärast 1350 – pärast 1404), Novgorod-Severski vürst 1386 – 1392/93
• Lengvenis (leedu Lengvenis Algirdaitis, poola Lingwen, ristinimi Szymon) 14. sajand – pärast 19. juunit 1431), Mscisłaŭi vürst, Veliki Novgorodi vürst
• Karigaila (leedu Karigaila, poola Korygiello, Korygiełło, ristinimi Kazimierz) pärast 1350 – 1390), Mscisłaŭi vürst, regent
• Vygantas (leedu Vygantas, poola Wigunt, ristinimi Aleksander) pärast 1350 – 28. juuni 1392), Kernavė vürst
• Švitrigaila (leedu Švitrigaila, Svitrigaylo, poola Swidrygiello, ristinimi Lev ja Boleslaw); ca 1370 – 10. veebruar 1452 Lutsk), Viciebski 1392 – 1393, 1430 – 1436, Podoolia 1400 – 1402, Novgorod-Siverski 1404 – 1408, 1420 – 1438, Tšernigivi 1419 – 1430 vürst, Leedu suurvürst 1430 – 1432, Volõõnia valitseja 1437 – 1452

Abikaasad

• Anjou Jadwiga (leedu Jadwiga; poola Jadvyga); (1373 –1399), Ungari (ja Poola 1370–1382) kuninga Ludwig I (Lajos I Anjou) tütar, lasteta abielu,
• Celje Anna (1380/81 – 1416)
• Pilitza Elisabeth (1372 – 1420)
• Olshanski Sofia (leedu Sofija Alšėniškė, valgevene Соф'я Гальшанская, poola Zofia Holszański) (1405 – 1461);

Pojad

• Władysław III (1424 – 1444), Poola kuningas 1434–1444; Ungari kuningas 1440–1444
• Kazimierz (1426 – 1427)
• Kazimierz IV (1427 – 1492), Leedu suurvürst 1440–1492; Poola kuningas 1444/1447–1492

Tütred

• Hedwig Jagiellon (leedu Jadvyga Jogailaitė, poola Jadwiga Jagiellonka) (1408 – 1431)

Eelnev: Jadwiga	Poola kuningas 1386–1434, koos Jadwigaga kuni 1399	Järgnev: Władysław III
Eelnev: Algirdas	Leedu suurvürst 1377–1381	Järgnev: Kęstutis
Eelnev: Kęstutis	Leedu suurvürst 1382–1401, 1392–1401 koos Vytautasega	Järgnev: Vytautas Didysis