Vivipaaria

Allikas: Vikipeedia

Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm:

a)osadel loomadel: loode areneb emaorganismis teatud staadiumini saades toitaineid kas muna varuainetest või emakoogi kaudu ja päädib tihtilugu sünnituse ehk elussünnitamise ehk poegimisega.

Vivipaaria korral areneb loode, kas[1]:


Vivipaaria taimedel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vivipaaria taimedel

Osadel taimedel (näiteks mangroovipuud) - valmivad seemned saavad toitaineid taime viljast ja idanevad taimel; c)osadel taimedel (näiteks kõrreline alpi nurmikas), kes paljunevad vegetatiivselt risoomidega[2].

Mitmed laukude perekonna taimeliigid on vivipaarid, kuna neil arenevad õisikus sigisibulad: küüslauk, Allium caeruleum, A.proliferium, A.vineale, A.carinatum, A.scorodoprasum.

Mõnikord kasutatakse terminit vivipaaria ka seemnete säilitamisperioodil iseeneseslikult idanema hakanud teravilja seemnete, nagu nisu, odra, riisi ja hariliku sorgo, kohta. See nähtus põhjustab suurt majanduslikku kahju. Seetõttu uurivad teadlased geene, mis lülitaksid nimetatud arengu välja.

Vivipaaria on tänapäeval imetejate levinuim paljunemise viis.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. ENE, 1976, 8:458.
  2. Michael Allaby, "A Dictionary of Zoology". 4th ed, lk 397, 2010, ISBN 978-0-19-956766-9

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]