Venemaa Keisririigi Kindralstaap

Allikas: Vikipeedia

Venemaa Keisririigi Kindralstaap ka oli Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumile allunud sõjaväegede keskne juhtimisorgan, mille ülesandeks oli Venemaa relvajõudude sõjaline ettevalmistamise, varustamise ning teabehanke koraldamine aastatel 1815 kuni 1917.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindralstaabi juhid:

Tema Keiserliku Kõrguse Peastaap, 1815–1832[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi Peastaabi Peavalitsus, 1832–[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaministeeriumi Kindralstaabi Peavalitsus, −1905[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindralstaabi Peavalitsus, 1905–1908[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaministeeriumi Kindralstaabi Peavalitsus, 1908–[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peastaabi Peavalitsus tegeles:

  • sõjaväe ettevalmistamise,
  • sõjaliste kaitseehituste ehitamise,
  • operatiiv-strateegilise sõjategevusplaanide,
  • sõjavägede mobilisatsiooniplaanide väljatöötamise,
  • sõjavägede varustamise,
  • sõjaväeluure ja sõjalise vastuluurega,
  • sõjaväeüksuste ja sõjaliste varude transpordi ning
  • sõjalis-topograafiliste uuringutega.

Samuti tegeles Kindralstaabi Peavalitsus isikkoosseisu ettevalmistuse, keisririigi halduspiirkondades asuvate sõjaliste valitsusasutuste töö ja kindralkubermangude sõjakuberneride tegevuse juhendamisega.

Peastaabi Peavalitsuse ja Kindralstaabi juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindralstaabi organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa Keiserliku Armee Peastaabi sõjaväeluure ja vastuluure[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sõjaministeeriumi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1812–1815
  • Tema Keiserliku Kõrguse Peastaabi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1815–1832
  • Sõjaministeeriumi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1832–1863
  • Sõjaministeeriumi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1863–
  • Kindralstaabi Peavalitsuse Nõuandev komitee, 1863–
  • Peastaabi Sõjalis-Arvestuskomitee, −1900
  • Peastaabi 2. Kindralkortermeistri valitsuse (Отдел 2-го генерал-квартирмейстера) Sõjalis-statistiline osakond, 1900–[1]

Venemaa Keisririigi Peastaabi Peavalitsuse ning Venemaa Keisri õukonna staabi sõjaväeluure ja vastuluure asutuste tööd juhendas kindralkortermeistri osakond.

Venemaa sõjavägede juhtkonna sõjaliste planeerimise toetuseks asutati info kogumiseks 1812. aastal keiser Aleksander I poolt Peastaabi 1. osakond, mille ülesandeks oli ka:

„«kõigi andmete kogumine armeede ja maade kohta, kus sõda võib toimuda».“

XIX sajandil juhtis infokogumist Peastaabi Erilise Asjaajamise allosakond.

Kindralstaabi Vastuluureosakond ja tema allasutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindralstaabi ja Peterburi sõjaväeringkonna vastuluureosakonna vaheline tööjaotus oli järgmine:

  • Kindralstaabi Vastuluureosakond tegeles sõjaväe tagalapiirkonnas vastuluure ja politseilise tegevusega;
  • Sõjaväeringkonna ehk rinde staabi Vastuluureosakond tegeles sõjalise julgeoleku tagamisega sõjatandril[2]

Sõjaväeatašeed[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. sajandi keskpaigas loodi riikide välisesinduste juures asuvates esindustes riigi sõjaväe esindajate – sõjaliste agentide ehk sõjaväeatašeede institutsioonid. Sõjaväeatašeede ülesanne oli koguda sukohariikide sõjaväe ja sõjalisest küljest tähtsust omavate majanduslikku informatsiooni avalikest allikatest ning isikliku suhtluse teel diplomaatilise korpuse liikemte seas.

Sõjaväeatašeed Skandinaaviariikides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Krahv Aleksei Aleksejevitš Ignatjev, sõjaväeatašee (sõjaline agent) Taanis, Rootsis ja Norras aastail 1908–1912 ja Prantsusmaal 1912–1917; Esimese maailmaasõja puhkedes omandasid Venemaa jaoks suurima tähtsuse Skandinaavia neutraalsetes riikides tegutsevad sõjalised ning sõjamereatašeed: Rootsis, Stockholmpolkovnik, Dmitri Kandaurov, sõjamereagent 1. järgu kapten, Vladimir Staševski; sõjamereagent Taanis Kristiaanias 2. järgu kapten, Boriss Bezkrovnõi; vanemleitnant Paul von Weimarn, kes asus Kristiaanias, kuid spetsialiseerus Norra olukorrale[3].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]