Udriku mõis

Allikas: Vikipeedia
Mõisa peahoone. Vaade läänest
Mõisa piirdemüürid

Udriku mõis (sks Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, mis kuulus mõisa loomisest, kuni 1919. aasta võõrandamiseni Rehbinderitele pärusmõisana. Kaasajal jääb kunagine mõis Kadrina valda Lääne-Viru maakonnas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi kuningas Gustav II Adolf kingis Polli ja Udriku mõisad 1628. astal Harju-Viru õiguse järgi Elisabeth von Rehbinderile (sünd von Vietinghoff) tema surnud mehe Bernhard von Rehbinderi (-1626) teenistuse eest. Udriku mõis eraldati Rehbinderite Polli mõisast 1642. aastal, Bernhard von Rehbinderi poegade Heinrich ja Bernhard von Rehbinderid poolt isa pärandi jagamisel, sai Heinrich von Rehbinder Udriku mõisa ja küla, Bernhard von Rehbinder (-20. august 1656) saab Polli mõisa.

17. sajandi lõpust alates olid omanikeks Udriku vabahärra Heinrich von Rehbinder (1604–1680), tema poeg vabahärra Otto von Rehbinder (u. 1640–1710), tema poeg vabahärra Gustav Magnus von Rehbinder (u. 1673–1734), tema poeg leitnant, vabahärra Heinrich Johann von Rehbinder (1710–1756), tema vend Saksi-Weimari kammerhärra ja riiginõunik krahv Otto Magnus von Rehbinder (1727–1792), 1781. aastast tema poeg Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinder (1756–1826), tema poeg maanõunik ja haagikohtunik krahv Karl von Rehbinder (1793–1851), 1853. aastal tema poeg rüütelkonna peamees krahv Reinhold von Rehbinder (1831–1905), ning 1906. aastast krahv Heinrich von Rehbinder (1860–1929), kes jäi ka viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks enne 1919. aasta maareformi.[1]

Mõisapiirkonnas asunud külad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • (saksa Nagall)
  • (saksa Meaküll)
  • (saksa Tocklop)[2]

Mõisast valdadeks[muuda | redigeeri lähteteksti]

1866. aastal moodustati Udriku mõisale kuulunud maadest: Kadrina kihelkonda kuulunud Undla vald (Undel) ja Udriku vald (Uddrich). 17. oktoobril 1866. aastal liideti Udriku vallaga ka Ilmastu, kuid 21. novembril 1866 liitmisotsus tühistati. 1893. aastal liideti Udriku vald - Undla vallaga ühiseks Undla vallaks.

Mõisakompleks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esinduslik peahoone valmis aastail 17961803 Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinderi eestvõtmisel. Kahekorruselise klassitsistliku kivihoone fassaadi keskosas on nelja joonia sambaga kolmnurkviiluga portikus. Härrastemaja kaunistavad hammaslõikeline friis, ning akende kohal paiknevad kolmnurkfrontoonid.

Portikuse ees seisavad kaks malmlõvi, mis on kahjuks osaliselt kahjustatud.

Mõisa peahoones paikneb hooldekodu.[3]

Lisaks peahoonele kuuluvad Udriku mõisakompleksi koosseisu ka mitmed kõrvalhooned, mis kuuluvad kultuurimälestiste hulka:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pildimaterjal[muuda | redigeeri lähteteksti]


59.2960726.06085