Arbavere mõis
Arbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile Arbavere külla.
Juba 1554 mainiti sealkandis olevat Gute zu Arpever, kuid see ei pruukinud mõisat tähendada. See võis olla lihtsalt valdus.[1]
Arbavere mõis (saksa keeles Arbafer) eraldati Hulja mõisast 1696. aastal, kuulus Tiesenhausenitele. 18. sajandil ja 19. sajandi algul kuulus mõis Palmse mõisa omanikele von Pahlenitele. Enne mõisa võõrandamist oli selle omanikuks Vatku, Hõbeda ja Loobu mõisa omanik Nikolai von Dellingshausen (1861–1926), kes ostis mõisa 1902. aastal[2].
Peahoone on 1840. aastatel püstitatud ühekorruseline puitehitis. Hoone hilisest ehitusajast hoolimata on tal mitmeid arhailise mõisahoone tunnuseid. Hoone vasaku otsa läheduses paikneb temaga ühel ajal ehitatud väike kavaleridemaja. Hoone on eravalduses.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti kohanimeraamat, lk. 48
- ↑ Arbavere mõis (Kadrina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Arbavere mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Arbavere mõis (Kadrina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- Arbavere mõis Eesti mõisaportaalis
Kirik: Kadrina
Mõisad: Arbavere mõis | Eigu mõis | Hulja mõis | Hõbeda mõis | Imastu mõis | Ilumäe mõis | Jõepere mõis | Jõetaguse mõis | Kadrina kirikumõis | Kihlevere mõis | Kolu mõis | Kruusimäe mõis | Kõrve mõis | Lante mõis | Lasila mõis | Liblika mõis | Liigvere mõis | Lepiku mõis | Loksu mõis | Muike mõis | Muusi mõis | Mõndavere mõis | Neeruti mõis | Oonurme mõis | Pala mõis | Pakitu mõis | Palmse mõis | Polli mõis | Pressi mõis | Päri mõis | Saksi mõis | Sakussaare mõis | Sinnepali mõis | Soomukse mõis | Tuimõisa mõis | Tõdva-Kõnnu mõis | Udriku mõis | Undla mõis | Uku mõis | Vandu mõis | Vasivere mõis | Vatku mõis | Vohnja mõis | Võduvere mõis | Võsu mõis