Võrdelisus

Allikas: Vikipeedia

Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y=ax, kus a on mõni nullist erinev konstant (seda nimetatakse võrdeteguriks).

Muutujate võrdelisust ehk proportsionaalsust nimetatakse ka võrdeliseks sõltuvuseks ehk proportsionaalseks sõltuvuseks, sest tegu on teatud funktsionaalse sõltuvusega. Veel nimetatakse seda võrdeliseks seoseks ehk proportsionaalseks seoseks.

Muutujate x ja y võrdelisus pannakse kirja kujul y\propto x, mõnikord ka y\sim x.

Kui y\propto x, siis ka x\propto y. Tõepoolest, kui y=ax, siis x=by, kus b=1/a. Võrdetegurid on üldjuhul erinevad, kuid langevad kokku, kui a2=1.

Tavaliselt räägitakse võrdelisusest juhul, kui võrdetegur on reaalarv.

Võrdeline seos ja lineaarne seos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lineaarne sõltuvus

Mõnikord aetakse omavahel segi võrdeline seos ja lineaarne seos ehk lineaarne sõltuvus. Lineaarne seos on üldisem seos kui võrdelisus.

Kahe muutuja vahelise lineaarse seose puhul kehtib muutujate x ja y vahel kas seos

y=ax+b,

kus a ja b on konstandid, või seos

x=cy+d,

kus c ja d on konstandid.

Kui muutujate muutumispiirkonnaks on reaalarvude hulk ning ka konstandid on reaalarvulised, siis iga lineaarse seose graafik Cartesiuse ristkoordinaadistikus on sirge ning iga sirge on mõne lineaarse seose graafik.

Võrdeline seos on lineaarse seose erijuht, mistõttu ka iga võrdelise seose graafik on sirge. Võrdelise seose korral läbib see koordinaadistiku alguspunkti, lineaarse seose korral aga ei pruugi seda teha. Peale selle ei saa võrdelise seose graafik olla paralleelne kummagi koordinaatteljega.

Pöördvõrdelisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pöördvõrdelisus

Juhul kui y\propto x^{-1}, on tegemist pöördvõrdelise seosega.