Soome köök

Karjala pirukas ehk karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) on traditsiooniline Soome roog.

Kalakukko kujutab endas taignas küpsetatud kala ja seapekki.

Leipäjuusto murakamoosiga.

Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega ning seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine.

Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid.

Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli levikut naeris), teraviljatoidud, liha (eriti põhjapõdra-, põdra- ja metslinnuliha), kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened.

Maitsestamisel on põhiliselt kasutatud soola, kuna varasematel aegadel olid teised maitseained raskesti kättesaadavad või kasutatavad ainult suvekuudel. Veel on levinud tilli, aedpeterselli ja sibulapealsete ning köömnete kasutamine. Eelmistest harvem tarvitatakse küüslauku ja sinepit.

Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad.

Traditsiooniliste jookide hulka kuuluvad näiteks sahti (filtreerimata õlu), sima (mõdu) ja kilju (suhkruvein).

Mämmi on rukkijahust ja -linnastest keedetud tainast valmistatud leib, mida süüakse lihavõtete ajal.
Mustamakkara on Soomele tüüpiline verivorst, mida süüakse Eestiski. Pildil koos pohlamoosiga.
Lohikeitto on lõhesupp, mida süüakse palju ka teistes Põhjamaades.
Poronkäristys ehk rasvas praetud põhjapõdraliha on tüüpiline lapi roog, mida süüakse koos kartulipüree, pohlade ja marineeritud kurgiga.
Erinevad Soome traditsioonilised leivad.