Sai

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib toiduainest; teiste kohta vaata artiklit Sai (täpsustus)

Sai on teatud sorti nisujahust valmistatud leib ja toiduaine ning pagaritoode. Saiad võivad olla, sõltuvalt kasutatud abitoorainetest, nii magusad kui ka soolased.

Jahusordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval kasutatakse leiva-saia ning pagari- ja kondiitritööstustes saiade valmistamisel valdavalt kõrgema (tüüp 550) ja esimese (tüüp 812), harvemini teise sordi (tüüp 1050) nisujahu.

Pikk sai

Vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saiu liigitatakse kuju järgi:

Saiu liigitatakse ka abitoorainete järgi: moonisai, rosinasai, kaneelisai jt.

Saiad võivad olla pätsikujulised või vormileivakujulised, aga ka õhukesed ja pehmed, pikad või ümmargused.

Röstsai

Abitoorained ja abimaterjalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saiade valmistamisel nii töönduslikult kui koduses majapidamises läheb vaja lisaks ettenähtud tüüi nisujahule ka abitooraineid ja abimaterjale, mille lisamine saiatainasse sõltub retseptist. Levinumad on vesi, pärm, sool, suhkur, tärklis, siirupid, piim, jogurt, juust, kondenspiim, piimapulber, toidurasvad, munad, munapulber, vürtsid, puuviljad, eeterlikud õlid, pähklid, rosinad, seemned, stabilisaatorid, toiduvärvid, kobestusained, kakao jpt.

Kergitusained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kergitusainetena kasutatakse nii söögisoodat, küpsetuspulbrit, presspärmi, kuivpärmi kui ka juuretist.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 43.