Sai

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib toiduainest; teiste kohta vaata artiklit Sai (täpsustus)

Sai on teatud sorti nisujahust valmistatud leib ja toiduaine ning pagaritoode. Saiad võivad olla, sõltuvalt kasutatud abitoorainetest, nii magusad kui soolased.

Jahusordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käesoleval ajal kasutatakse leiva-saia- ning pagari- ja kondiitritööstustes saiade valmistamisel valdavalt kõrgema (tüüp 550) ning esimese (tüüp 812) ja harvemini teise sordi (tüüp 1050) nisujahu.

Pikk sai

Vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saiu liigitatakse kuju järgi:

Saiu liigitatakse ka abitoorainete järgi: moonisai, rosinasai, kaneelisai jt.

Saiad võivad olla pätsikujulised, vormileiva kujulised aga ka õhukesed ja pehmed, pikad või ümmargused.

Röstsai

Abitoorained ja abimaterjalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saiade valmistamisel nii töönduslikult kui koduses majapidamises läheb vaja lisaks ettenähtud nisujahu tüübile ka mitmeid abitooraineid ja abimaterjale, millede lisamine saiatainasse sõltub etteantud retseptist. Levinumiad on vesi, pärm, sool, suhkur, tärklis, siirupid, piim, jogurt, juust, kondenspiim, piimapulber, toidurasvad, munad, munapulber, vürtsid, puuviljad, eeterlikud õlid, pähklid, rosinad, seemned, stabilisaatorid, toiduvärvid, kobestusained, kakao jpt.

Kergitusained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kergitusainetena kasutatakse nii söögisoodat, küpsetuspulbrit, presspärmi, kuivpärmi kui juuretist.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 43.