Schleswigi hertsogkond

Allikas: Vikipeedia
Schleswigi hertsogkonna vapp
Jüütimaa

Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Schleswig, taani keeles Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866. aastani, Taani lõunaosas (Jüüti poolsaarel).

Slesvigi hertsogkond ja Holsteini krahvkond 10.12. sajandil
Slesvigi hertsogkonna alad

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

11. sajandil moodustunud Schleswigi hertsogkond, Jüüti poolsaarel ja 12. sajandil moodustunud, Saksa-Rooma riigi territooriumite hulka kuulunud Holsteini krahvkond (1476. aastast hertsogkond), ühendati 1386. aastal Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogi ühise valitsemise alla Schleswig-Holsteini hertsogkonda. 1460. aastast oli piirkond personaaluniooni alusel Taani kuningaga liidus Taani kuningriigiga.

Esimene Oldenburgi dünastia esindaja Taani troonil Christian I oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 14571464. 1460–1481 oli ta ka Schleswigi hertsog, 1460–1471 Holsteini krahv ning 1471–1481 Holsteini hertsog.

Aastal 1544 jagasid Schleswigi hertsog Adolf, Christian ning kolmas vend Johann Holsteini omavahel.

Aastast 1920 on hertsogkonna ala jaotatud Taani ja Saksamaa vahel ja praegu on seal Euroopa Liidu riikidevaheline majandustsoon Lõuna-Jüütimaa – Schleswig (Sønderjylland/Schleswig).




Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]