Frederiksborgi loss

Allikas: Vikipeedia
Frederiksborgi loss

Frederiksborgi loss asub Taanis Hillerødis ning ehitati Christian IV ametliku residentsina; praegu asub lossis Taani Ajaloomuuseum. Praegune hoone ehitati endise asemele Frederik II ajal ning on ühtlasi suurim renessanssiajastu loss Skandinaavias. Loss paikneb kolmel väikesaarel keset järve ning on ümbritsetud suurte barokkaedadega.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lossi vanimad osad ehitati juba 1560ndail Frederik II ajal, kelle järgi loss on ka nime saanud. Enamus praegusest lossihoonest ehitati 1602 - 1620 Christian IV ajal Hollandi arhitektide, Hans ja Lorents van Steenwinckeli, poolt.

Pärast Christian IV surma 1648 kasutati lossi peamiselt tseremooniate läbiviimiseks, esmajärjekorras kuningate võidmiseks ja kroonimiseks. Alates 1693. aastast on lossikirik kasutusel kui Rüütlite Kabel, kus on tegutsenud nii Elevandi Ordu kui ka Dannebrogi Ordu. Lossi on kasutatud ka kuningapere kunstikollektsioonide hoidmiseks.

Suur Saal

1720. aastal allkirjastati Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahuleping.

1850ndail kolis lossi Frederik VII. 1859. aasta 16. detsembri ööl, mil kuningas viibis lossis, puhkes tulekahju, mis hävitas enamuse lossi sisekujundusest. Taastamistöödeks saadi enamus rahast avalikust korjandusest, suure osa andis ka kuningas ise ning samuti tuli palju ka eraannetusi.

Loss kaasajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lossikirikus toimuvad avalikud jumalateenistused ning lossis hoitakse vapikilpe ning Elevandi ja Dannebrogi Ordude ordeneid. Lossimuuseumis asub riigi olulisim ja suurim portreede ja ajalooliste maalide kollektsioon.

Loss ja pargid on külastajatele avatud aastaringselt.

Frederiksborgi krahvinna tiitel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle tiitli sai Alexandra (Frederiksborgi krahvinna) 16. aprillil 2005 pärast lahutuse jõustumist. Tiitel osundab Alexandra ja prints Joachimi abiellumisele siinses lossikirikus.

55.93512.30083333