Plankton
Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter; kreeka sõnast planktos 'ümbereksleja') on veekogudes hõljuvate väikeste organismide kogum. Planktilised on organismid, kes ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama.
Teadusharu, mis uurib planktonit, nimetatakse planktoloogiaks.
Mõiste "plankton" võttis kasutusele 1887. aastal saksa zooloog Victor Hensen.
Sisukord |
Jaotus[muuda]
Planktilise faasi kestuse järgi[muuda]
Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis).
Suuruse järgi[muuda]
Eri autorid võivad planktonit liigitada erinevalt. Levinud liigituse kohaselt eristatakse järgmisi suurusklasse[viide?]:
| Grupp | Suurus (ESD) | Tähtsamad esindajad | |
| Mega(lo)plankton | 2×10-1→2×100 m | (20–200 cm) | loomad ;näiteks meduusid |
| Makroplankton | 2×10-2→2×10-1 m | (2–20 cm) | loomad ; näiteks tiibjalalised (Pteropoda) |
| Mesoplankton | 2×10-4→2×10-2 m | (0,2mm–2 cm) | loomad ; näiteks aerjalalised |
| Mikroplankton | 2×10-5→2×10-4 m | (20–200 µm) | suuremad eukarüootsed protistid; vastse staadiumis/väiksemad loomad |
| Nanoplankton | 2×10-6→2×10-5 m | (2–20 µm) | väiksed eukarüootsed protistid; |
| Pikoplankton | 2×10-7→2×10-6 m | (0,2–2 µm) | väiksed eukarüootsed protistid; bakterid |
| Femtoplankton | < 2×10-7 m | (< 0,2 µm) | mereviirused |
Lisaks neile gruppidele on kirjanduses räägitud ka ultraplanktonist (pikkus alla 5 µm[1]).
Toitumise järgi[muuda]
- Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed eel- või päristuumsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal (eufootses kihis), kus on fotosünteesimiseks piisavalt valgust.
- Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Mõnikord eristatakse zooplanktonist ihtüoplankton, mille alla arvatakse kalade pelaagilised munad ja vastsed[1].
- Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed.
Elukeskkonna järgi[muuda]
- Mereplankton ehk haliplankton
- Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton
- Järveplankton ehk limnoplankton
- Jõeplankton ehk potamoplankton
- Lombi- ja tiigiplankton ehk telmatoplankton
- Sooplankton ehk heloplankton
- Allikaplankton ehk krenoplankton
- Soolajärveplankton ehk salinoplankton
- Krüoplankton
Vaata ka[muuda]
Viited[muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus