Röövkala

Allikas: Vikipeedia
Haug kinnipüütud konnaga

Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest. Röövkaladele vastandatakse lepiskalu.

Röövkalade hulka kuuluvad näiteks ahven, haug, koha ja lõhe.

Röövkalad valivad saaki vastavalt selle küllusele. Taolised eelistuste muutused on ebaproportsionaalsed muutustega saakloomastikus ja need valitakse, lähtudes evolutsioonilisest kasulikkusest[viide?].

Mõned röövkalad on muutunud tippkiskjaks. Mõnikord on täheldatud, et seesugused kalad hakkavad oma ökosüsteemi toiduahelat destabiliseerima, mistõttu sealne elustik vaesub. Näiteks Marylandis on selliseid probleeme tekitanud tähniline madupea [viide?], kes tavaliselt elab Ussuuri jõgikonnas.

Hinnanguliselt on röövkalade arvukus tänapäeval kümnendik sellest, mis see oli enne tööstusliku kalapüügi algust. Suured röövkalad surevad suhteliselt kergesti välja, näiteks 65 miljonit aastat tagasi kriidi ja paleogeeni piiril toimunud suures väljasuremise laines kadus suuri röövkalu (nagu teisigi suuri röövloomi) ebaproportsionaalselt palju. Ning vastupidi: merelooduskaitsealade loomine soodustab eeskätt röövkalade arvukust. Kui Belizes võeti Glover's Reefi atoll looduskaitse alla ja seal keelati kalapüük, siis suurenes seal 14 aasta jooksul kõige rohkem just röövkalade arvukus[1]

Mõned tippkiskjad, näiteks haid ja tuunid, kuuluvad ka inimese toidulauale. Kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest raskmetallide bioakumulatsiooni tõttu võivad nad sisaldada suures koguses elavhõbedat ja teisi mürke [viide?].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Belize Protected Area Boosting Predatory Fish Populations www.sciencedaily.com (inglise keeles). Vaadatud 13. jaanuaril 2012