Pullapää kriis
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Pullapää kriis oli 1993. aasta juulist novembrini toimunud Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii ja Eesti riigi vahel toimunud erinevalt tõlgendatav sündmus, mille tulemusel haavas Asso Kommer komissar Koit Pikarot ja Eesti siseminister Lagle Parek astus tagasi.
Sisukord |
Kronoloogia[muuda]
- 6. juulil 1993. aastal sai Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii käsu ümber asuda Pullapäält Paldiskisse, kus asusid veel NSV Liidu Relvajõudude väeosad.
- 22. juulil pöördus jäägrite ülem Asso Kommer peaminister Mart Laari poole, kurtes väeosas Paldiskis halbu majutus- ja olmetingimusi.
- 23. juulil andis kaitseväe juhataja Aleksander Einseln käsu vabastada Kommer ülema kohalt ja saata ta ohvitseride väljaõppe- ja täienduskursustele. Kommer keeldus allumast kaitseväejuhataja korraldusele ning väeosast lahkumast.
- 25. juulil teatasid jäägrid "nonsens"ina, et nemad kui vabatahtlikest koosnev Kaitseväe koosseisus olev relvastatud üksus väeosa lahkuvad Eesti riigi kaitsejõudude koosseisust.
- 27. juulil saatis Eesti Vabariigi Valitsus jäägerkompanii laiali. Jäägrid keeldusid korraldusele allumast ning lahkusid järgmisel päeval Paldiskist Pullapääle. Jägalasse saabusid Võrust soomukid ja kuperjanovlased. Järgnevatel päevadel kogunes Pullapääle jäägrite poolehoidjaid, kaitseliitlasi ja naisi.
- 31. juulil ootasid jäägrid valitsusele lojaalse Kuperjanovi pataljoni väeosapoolset rünnakut. Seda ei toimunud.
- 2. augustil vahistas Kaitsepolitsei Haapsalus jäägrite ülema asetäitja Jaak Mosina. Jäägrid võtsid tagasi 25. juuli avalduse.
- 3. augustil astus kaitseminister Hain Rebas tagasi.
- 12. augustil algatatati kriminaalasi Asso Kommeri ja Jaak Mosina vastu võimu kuritarvitamises.
- 4. septembril viivad kolm meest Tallinnast autoga kaasa ärimehe Pavel Kalmõkovi, kes jääb kadunuks. Üks ebaseaduslik vabaduse võtja oli Asso Kommer. 9. detsembril näitas Kommer uurijatele koha, kuhu Kalmõkovi laip maeti.
- 12. septembril põgenes augusti keskel vahi alt vabastatud Mosin Rootsi ja palus poliitilist varjupaika.
- 27. novembril astus siseminister Lagle Parek tagasi.
- 26. novembril toimus tulevahetus Tallinnas vahetult enne Pärnu maantee viadukti, mille käigus Asso Kommer haavab komissar Koit Pikarod. Samal päeval võeti Kommer vahi alla.
Kohus mõistis mitmetes kuritegudes süüdistatud Kommeri kuueks aastaks ja kuueks kuuks vangi 1993. aasta 26. novembril. Ametlik vanglakaristus oleks lõppenud tal 26. mail 2000. aastal. Kommer kandis alguses karistust Pärnus. Viimase aasta oli ta Tallinna keskvanglas ja vabanes 1998. aastal.
Vaata ka[muuda]
Kirjandus[muuda]
- Eller, Kalle ; Tõns, Lembit. "Kümme aastat jäägrimässust" / interv. Valdek Kiiver. Lääne-Harju Ekspress, 20 september 2003, lk 8
- Ilves, Lehte. "Pääta pullamine Läänemaal" Lääne Elu, 7 juuli 2007, lk 5
- Andres Raid. Kui Eesti oli kodusõja lävel. Tallinn, Eesti Ajalehed, 2010.
- Rebas, Hain. "Kuid siiski..." : kaitseministri ametist lahkumine 1993. aastal. // Läänemaa Muuseumi toimetised. 11. Haapsalu 2008, lk 132–156.
Välislingid[muuda]
- Pullapää kriisi temaatika Eesti ajakirjanduses 1993–1994
- Pekka Erelt: "Pullapää 5 aastat jäägrimässust" Eesti Ekspress, 1998
- Birgit Püve: "Pullapää tüdrukud kaheksa aastat hiljem" Eesti Ekspress, 20. september 2001
- Alo Lõhmus: "Jäägrid elavad kümne aasta tagustes mälestustes" Postimees, 4. august 2003, lk 5
- Asso Kommer: "Asso Kommerist ja jäägrikriisist ajalooõpikud veel ei kirjuta" (interv. Tõnu Kann), Pärnu Postimees, 11. märts 2006
- Alo Lõhmus: "Asso Kommer: tulevahetuseks Eesti sõjaväelaste vahel poleks Pullapääl läinud" Postimees, 29. juuli 2008
Telesaated[muuda]
- Mati Talvik: Ajavaod: Maastik jäägritega (ETV, 02.12.2012 18:40)