Psühholoogiline sõda

Allikas: Vikipeedia

Psühholoogiline sõda on vastase mõjutamine kunstiliste, poliitiliste, meedia ja kõikide propaganda vahenditega väljaspool lahinguvälja. Psühholoogilise sõda toimub üleilmses infokeskonnas.

Psühholoogilise sõja ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoogilise sõjapidamise aluseks on vana-hiina sõjaväejuhi ja strateegi Sunzi poolt formuleeritud põhipunktid:

  • Laostage kõik hea, mis on olemas vaenlase maal;
  • Kaasake vaenlase silmapaistvaid riigitegelasi kuritegelikku tegevusse;
  • Kahjustage vaenlase sõjalise juhtkonna prestiiži ja laske neid välja paista vajalikul hetkel avalikkuse silmis kahjulikus valguses;
  • Kasutage nende eesmärkide saavutamisel kõige alatumaid ja jälgimaid inimesi;
  • Õhutage tülisi ja kokkupõrkeid teile vaenuliku maa tsiviilelanike seas;
  • Õhutage noori vanade vastu;
  • Segage kõigi vahenditega valitsuse tööd;
  • Takistage kõikvõimalike vahenditega vaenlase vägede normaalset varustamist ja nendes korra hoidmist;
  • Kammitsege vaenlase sõdurite võitlusvaimu muusika ja lauludega;
  • Tehke kõik võimalik, et alavääristada teie vaenlaste traditsioone ja lõhkuda nende usku oma jumalatesse;
  • Saateke nende juurde kergemeelseid naisi, et täiendada nende demoraliseerimist;
  • Olge helde ettepanekute ja kingitustega informatsiooni ja kaasosaliste ostmisel;
  • Üleüldse, ärge hoidke kokku rahadega ega lubadustega, kuna need toovad suurepäraseid tulemusi.

Psühholoogilise sõja tulemusel vastane alistus lahinguta. Selleks kasutati juba vanades riikides (Assüüria) vägivalla propagandat.

Psühholoogilise sõja vahendid olid ennustamised, oraaklid ja religioon. Vanas-Kreekas kasutati religiooni peamiselt sõjameeste peal. Kreeklased uskusid, et võitlevad koos kangelaste ja jumalatega. Platon keelas, teoses Politeia, hauataguse maailma halva kujutamise. Platon pidas valitsejate ülesandeks demokraatlikus protsessis kasutada tsensuuri ja pettust. Aristoteles jätkas teemat töös Retoorika, milles esitas juhiseid kõnemeestele, kes peavad lähtuma oma veenmises tõest: reeglina võidab tõde vale. Sellisest tõekontseptist lähtumist kasutavad tänapäeval demokraatiad psühholoogilise sõja ja propaganda alusena. Sokratese õpilane Xsenophon kirjutas teoses Sõjaretk (Anabasis): Sõjas ei too võitu sõdurite hulk ega jõud; sellele armeele, kes läheb lahingusse hingelt tugevamana, ei suuda vaenlane reeglina vastu panna. Rooma Impeeriumis kasutati religiooni kogu ühiskonna mõjutamiseks. Markus Tullius Cicero u 45 e.m.a: Alguses peame veenma oma kodanikke, et jumalad on kõige isandad ja valitsejad. Ebausk ja propaganda olid olulised psühholoogilise sõja vahendid, mis hoidsid meeste ja kogu ühiskonna võitlusvaimu.[1]

Militaarpsühholoogiline tõlgendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese ja Teise maailmasõja näidete varal kirjutas sel teemal teedrajava uurimuse ameerika politoloog Paul Linebarger ("Psühholoogiline sõda", Washington 1948). Psühholoogilise sõja mõistele andis ta seetõttu militaarse tõlgenduse.

Linebargeri järgi on psühholoogiline sõda laiemas tähenduses psühholoogia aluste rakendamine sõjategevuses ja kitsamas tähenduses: sõjategevuse psühholoogilise mõju täiendamine propaganda vahenditega.

Kuid psühholoogilise sõja võtteid on laialdaselt kasutatud ka enne ja pärast sõdu, see tähendab riikidevahelise rahu tingimustes.

Psühholoogilise sõja meetodite kasutamine rahu ajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvahelises suhtluses rahu ajal tekivad psühholoogilise sõja vastasseisud ja ühepoolsedki konfliktid kas ebasõbralike naaberriikide või geopoliitiliste konkurentide vahel.

Tänapäeva psühholoogiline sõda on inimeste mõjutamise erinevate viiside, meetodite, vormide kooslus, mille eesmärk on muuta nende inimeste psühholoogilisi tajuaistinguid (vaateid, arvamusi, väärtushinnanguid, tujusi, motiive, hoiakud, käitumisstereotüüpe) samuti gruppide käitumisnorme, massimeeleolusi ja ühiskondlikke arusaamu üldiselt.

Psühholoogilise sõja käigus on võimalik avaldada mõju sihtgrupile või isikule:

  • psühholoogiliste vahendite abil,
    • luues oma maa või vastasete elanikkonnas positiivse/negatiivse ettekujutuse valitsuse tegevusest ja olukorrast riigis[2], [3],[4];
    • välisriigi opositsiooniliikumiste toetus[5];
    • sõjaliste liitude lõhestamine ja liitlastevaheliste usalduse vähendamine ja hävitamine;
    • piirates informatsioonilevikut (raudne eesriie ja "bambuseesriie")[6]
    • psühholoogilise mõjutamisega sõjaliste ettevõtmiste kaudu ehk sõjaline heidutamine;
    • psühholoogilise surve avaldamisega majandussuhete või finantssanktsioonide abil.

Psühholoogilise sõja mõjutusoperatsioonide liigid:

  • Informatsioonilis-psühholoogiline mõjutamine, mille eesmärgiks on moodustada sihtgrupil kindlate ideoloogiliste ideede, vaadete, ettekujutuste ja veendumuste tekitamine ja kutsub sihtgrupil eile samaaegselt esile ka positiiveid või negatiivseid emotsioone. Käesoleval ajal kasutatakse ka laiemat mõistet:informatsiooniline sõda
Next.svg Pikemalt artiklis infosõda; Nõukogude Liidus nimetati psühholoogilist sõda ideoloogiliseks võitluseks ja kasvatuseks, samuti agitpropiks (agitatsioon + propaganda).
Valik mõjutusoperatsioone ning näiteid:
  • Saksamaa keisririigi poolt 1915. aastal Venemaa sotsiaaldemokraatide ja sotsialistide-revolutsionääride revolutsioonilise tegevuse majanduslik toetamine läbi Alexander Parvuse, mille eesmärk oli Venemaa keisririigi sõjalise võimsuse pärssimine ja poliitilise ebastabiilsuse tekitamine ning valitsuse kukutamine;
  • Briti Julgeoleku Koordinatsioonikeskuse poolt 1940. aastal läbiviidud mõjutusoperatsioon Ameerika Ühendriikide elanikkonna avaliku arvamuse muutmisel, Ameerika Ühendriikide astumiseks Teise maailmasõtta Suurbritannia toetuseks[7];
  • Harvard Project on the Soviet Social System algselt Ameerika Ühendriikide Õhujõudude poolt algatatud uurimus pärast Teist maailmasõda NSV Liidu mittenaasnute kohta, mille eesmärk oli välja selgitada nõukogude inimeste suhtumine võimalikku sõjategevusse Lääneriikidega ja nende toetusest NL kommunistlikule parteile ja sotsialistlikule riigikorrale[8].
  • Operatsioon Mockingbird, oli 1950. aastail LKA poolt ettevalmistatud laiaulatuslik operatsioon avaliku arvamuse ja vabale ajakirjandusele valitsusele vajaliku ja kontrollitava informatsiooni edastamiseks. Operatsiooni olid kaasatud ajalehed ja ajakirjad: New York Times, Newsweek ja Time Magazine, kokku 25 suurimat Ameerika ajalehte.
  • Operatsioon Northwoods, oli 1960. aastail LKA poolt ettevalmistatud avaliku arvamuse mõjutamiseks kavandatud operatsioon, mille käigus kavatseti toime panna terroriakte Ameerika Ühendriikide kodanike vastu, kaasaarvatud pommiplahvatusi, lennukikaaperdamisi, rahutusi ja sabotaažiakte, milles kavatseti süüdistada sotsialistlikku Kuubat. Operatsiooni elluviimine jäi sooritamata, kuna LKA salaoperatsioonid vajavad lõplikku heakskiitmist, Ameerika Ühendriikide predidendi poolt, kui presidend John F. Kennedy keeldus selle operatsiooni heakskiitmisest. Operatsiooni eesmärk oli ette valmistada Fidel Castro võimult kõrvaldamist;
  • Operatsioon Mangust, oli 1960ndail aastail LKA poolt ettevalmistatud propaganda ja sabotaažioperatsioon, mille eesmärk oli Fidel Castro võimult kõrvaldamine, mille käigus korraldati valekallaletunge Kuuba põgenikele Ameerikas, varustati Kuuba opositsioonigruppe relvastuse ja varustusega ning hävitati Kuuba põhilise kaubaartikli suhkruroo saaki; Castrot isiklikult sigaritega varustava istanduse saagi mürgitamine; Castro lemmikujumiskohtadesse merekarbikujuliste lõhkekehade asetamine; Castro süstimine mürgitatud kemikaalidega. Kavandati ka diskrediteerida Castrot valikult, selleks piserdada hallutsinogeene TV stuudiosse, kus ta asub kõnet pidama ja isegi tema riiete kemkaalidega töötlemist, mille tulemusena oleks ta jäänud ilma oma kuulsast habemest.
  • 1973. aastal FBI juhi kohast ilmajäänud FBI asedirektor Mark Felti organiseeris infolekke Washington Posti ajalehte, president Richard Nixoni poolt heakskiidetud sissemurdmistest ja andmetekogumisest vastaskandidaadi valimisstaabist(Watergate afäär), mille tagajärjeks oli ainulaadne juhus - Ameerika Ühendriikide presidendi tagasiastumine ametikohalt[9]
  • 2003. aastal kavatses USA Luure Keskagentuur (CIA) endisest Iraagi diktaatorist Saddam Husseinist võltsvideo tegemist, kus teda oleks kujutatud teismeliste poistega seksimas, et destabiliseerida türanni enne Iraagi sõda[10]
  • 2009. aastal, Eesti võimude vastuseisu murdmiseks Nord Streami ehitamisel, avaldas KGB taustaga, endise ENSV RJK esimehe August Porki poeg Valeri Pork, kes on tundmatu Rahvusvahelise Ökoloogilise Ohutuse Fondi president 25. märtsil 2010 ajakirjanduses teabe, et Läänemeres on 500 000 tonni keemiarelvi [11], pärast mida avaldas Nord Streami juhtkond 29. märtsil soovi taas Eesti majandusvööndit uurida [12]
  • 2012. aastal Pakistanis üritas üks islamivaimulik lavastada koraani põletamises süüdi Downi sündroomi põdevat kristlasest tüdrukut, pannes pühakirjast rebitud lehti söestunud paberite peale ja toppides neid tüdruku kotti[13].

Psühholoogilise sõja meetodite kasutamine sõjategevuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

NATOs käibelolev terminoloogia kohaselt on Infosõda on üldine termin. Selle alla kuuluvad nii klassikalised psühholoogilised operatsioonid (PSYOPS) ja tegutsemine vastase signaalühenduste, juhtkonna ja arvutite vastu ning pressiteenistust peetakse infooperatsioonide osaks.

Valik mõjutusoperatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoogilist sõjapidamist viiakse läbi pikema- või lühemaajaliste operatsioonidena, mille käigus kasutatakse kooskõlastatud, koordineeritud ja omavahel seotud psühholoogiliste mõjutamiste viise, vorme, vahendeid ja võtteid eesmärkide saavutamiseks.

Psühholoogilised operatsioonid, koosnevad poliitilistest, sõjalistest, majanduslikust, diplomaatilistest ja samuti informatsioonilis-psühholoogilistest üritustest, mis on suunatud konkreetsetele elanikkonna sihtgruppidele, eesmärgiga sisendada neile võõraid ideoloogilisi ja sotsiaalseid hoiakuid, moodustada mitteomaseid käitumissterotüüpe ja suunata vajalikus suunas nende meeleolusi, tundeid.

Psühholoogilised operatsioone jaotatakse nende läbiviimise tähtaegade, läbiviimistingimuste ja suundade järgi:

  • Pikaajalised ehk strateegilised operatsioonid, millel on globaalsed eesmärgid ja mida viiakse läbi pika aja jooksul, kestvusega kuust kuni mitme aastani. Need operatsioonid omavad poliitilist iseloomu ja kujutavad informatsioonilis-propagandistlikke kampaaniaid, mille sihtgrupiks on maailma avalikkus. Selliste operatsioonide läbiviimiseks kasutatakse läbiviiva riigi poolt poliitilist, finants-majanduslikku ja diplomaatilist isoleerimist ning kasutatakse riigi eriteenistusi, mõjukaid isikuid erinevates elusfäärides, kuni riigijuhtideni välja.
  • Psühholoogilised operatsioonid, mis toetavad riigi poolt läbiviidavat sõjalist operatsiooni ning selle käigus monopoliseeritakse kogu sõjapiirkonnast laekuv informatsioon, seejuures jäetakse kasvõi esmamulje, mis on kasulik riigi juhtkonnale;
  • Lühiajalised ehk taktikalised operatsioonid, mis viiakse läbi sõjaliste operatsioonide toetuseks;

Psühholoogilise sõja teostamisüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa psühholoogilise sõja aktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

21. sajandi algusest pärast Vladimir Putini saamist Venemaa presidendiks viivad Venemaa eriteenistused läbi psühholoogilisi ja infomõjutusoperatsioone endise NSV Liidu liiduvabariikide suhtes, kes kuuluvad Venemaa välispoliitika kohaselt Venemaa "eriliste huvide sfääri", kasutades selleks kaasmaalastepoliitika, torujuhtmepoliitika jt aktiivmeetmete ja majandussanktsioonide võimalusi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Philip M. Taylor. Mõtterelv. AS Eesti ajalehed 2011, lk 46-54.
  2. Mussolini ajaleht Il Popolo d’Italia avaldas pidevalt sõjapropagandat, et toetada Itaalia võitlust Esimeses maailmasõjas koos Entente’i riikidega, olles Briti luure MI5 teenistuses palgaga 100 naela nädalas, Delfi 16. oktoober 2009
  3. Raevu päeval pöördus rahva viha Putini vastu, Venemaa riigiduuma esimees Boriss Grõzlov näeb valitsusvastaste miitingute taga aga lääne rahastajaid, Jaanus Piirsalu, Eesti Päevaleht, 22. märts 2010
  4. Regnum: Eesti riik süüdistas Venemaad II Maailmasõja vallapäästmises, Eesti Päevaleht, 30. mai 2007
  5. USA eraldas Lukašenko kukutamiseks miljoneid, selle raha eest on järgmise kahe aasta jooksul kavas riigis propageerida demokraatiat ja vabu valimisi, toetada erakondade ja vaba meedia arengut ning tugevdada inimõiguste kaitset, Delfi, 21. juuli 2005
  6. Venelased lavastasid laupäeval Viiburis Talvesõja, kus käputäis Soome sõdureid üritab lumes positsioone kaitsta, kuid lõpuks tapetakse nad viimse meheni, Punaarmee sõdurite poolt. Pealtvaatajatele ei selgitatud, kes oli tegelikult sõda alustanud pool, kirjutab Ilta-Sanomat, Ilta-Sanomat, 9. märts 2010
  7. The secret persuaders, guardian.co.uk, 19. August 2006
  8. Гарвардский проект. Из истории информационно-психологической войны против СССР
  9. The Death of Deep Throat and the Crisis of Journalism
  10. CIA kavatses Saddamist homoseksivideo teha, Delfi, 10. august 2010
  11. KGB taustaga eestlane Moskvas: Läänemeres on 500 000 tonni keemiarelvi, Delfi, 25. märts 2010
  12. Nord Stream, et soovib taas Eesti majandusvööndit uurida, Delfi, 29. märts 2010
  13. Heiki Suurkask, Pakistanis lavastas imaam koraani põletamist, Eesti Päevaleht, 4. september 2012
  14. Venemaa hakkab Eesti setusid üle meelitama, Delfi, 16.aprill 2010
  15. Raevu päeval pöördus rahva viha Putini vastu, Venemaa riigiduuma esimees Boriss Grõzlov näeb valitsusvastaste miitingute taga aga lääne rahastajaid, Jaanus Piirsalu, Eesti Päevaleht, 22. märts 2010
  16. Regnum: Eesti riik süüdistas Venemaad II Maailmasõja vallapäästmises, Eesti Päevaleht, 30. mai 2007
  17. Propagandafilm “Eesti – ajaloo risttee”Eesti Päevaleht, 31. detsember 2006
  18. Vene inimõigusvolinik: Balti riikides rikutakse absoluutselt kõike, Delfi.ee, 6. detsember 2012
  19. Vene saatkond kutsub ühendusi Kremli noortelaagrisse
  20. Argo Ideon, Kreml on muutmas taktikat Baltimaades, Postimees, 13.11.2010
  21. New York Times: Vene mõjuvõim Baltikumis suureneb, Eesti Päevaleht, 12. november 2007
  22. Ušakovsi kahtlustatakse sidemetes välja saadetud Vene diplomaadiga, Delfi.ee, 17. november 2011
  23. Vene fond Russki Mir on rahastanud Läti poliitikuid, Delfi.ee, 22. märts 2012
  24. Sergei Metlev, Vene mõjutuspoliitika agendid KAPO löögi all, Delfi.ee, 17. aprill 2012
  25. Läti siseminister: keelereferendumit rahastati Venemaalt, Delfi.ee, 14. mai 2012
  26. Vene saatkond Reinsalu väljaütlemistest: mõned NATO liikmed pole õppust võtnud 2008. aasta Gruusia sündmustest, Delfi.ee, 12. september 2012
  27. Rogozin: kollektiivne küberkaitse on Eesti provokatsioon. «Otsus avada Tallinnas NATO küberkaitse keskus oli tendentslik ja rumal. Kui Eesti on tõepoolest mures oma kübersüsteemide julgeoleku pärast, siis oleks ta pidanud algatama rahvusvahelise koostöö, kaasa arvatud Venemaa Föderatsiooni esindajate kaasamisega. Ainult sellisel juhul oleksid tema jõupingutused efektiivsed,» märkis Rogozin, 12. august 2010
  28. Rogozin nõuab NATO Balti riikide Venemaa rünnaku eest kaitsmise plaanide muutmist, www.DELFI.ee, 7. detsember 2010
  29. Saksa kaitseeksperdid Volker Rühe, Klaus Naumann, Frank Elbe ja Ulrich Weisser: aeg avada Venemaale NATO uksed, Kaivo Kopli, Eesti Päevaleht, 10. märts 2010
  30. Rogozin: NATO kaitseplaan on hoop suhetele Venemaaga, Postimees, 7.12.2010
  31. Venemaa ootab NATO-lt vastuseid Baltimaade kaitsekava kohta, Postimees, 9.12.2010
  32. Vene kindral: Soome-NATO koostöö ohustab Venemaad, Päevaleht, 7. juuni 2012
  33. Vene allikad: Obama emissar tuleb Putinile endises Nõukogude Liidus vabu käsi andma, Delfi.ee, 15. jaanuar 2013
  34. Leetu ebaseaduslikult tunginud Vene hävituslennuk SU-27 kukkus alla Leedus, Šakiai rajoonis Kaliningradi oblasti piiri lähistel, piloot Valeri Trojanov pääses tervelt, Postimees, 15. september 20051
  35. Venemaa sõjalennukid eiravad järjepidevalt Eesti õhureegleid, Eesti Päevaleht, 7. august 2009
  36. 2009. aasta augustis ja septembris viib Venemaa armee Läänemere regioonis läbi kaks ulatuslikku õppust Laadoga 2009, Eesti Päevaleht, 21. august 2009
  37. Saksa õhuvägi kihutas Vene sõjalennukid Eesti lähistelt minema, Eesti Päevaleht, 3. november 2009
  38. Venemaa seadustas vägede lähetamise väljaspoole riigipiiri, Eesti Päevaleht, 9. november 2009
  39. Nüüd võib Venemaa Eestisse tuua oma relvajõud, kui Eesti poliitikud otsustavad kasutada relvajõude Venemaa kodanike vastu Eestis, ähvardas riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov, Eesti Päevaleht, 11. november 2009
  40. Putin: sõjatööstuse rahastamine on ennekuulmatul tasemel. Venemaa on tänavu oma kaitsetööstusele eraldanud «pretsedenditu» rahasumma - 970 miljardit rubla (354 miljardit krooni), Postimees 19. november 2009
  41. Venemaa plaanib Prantsuse litsentsi järgi hakata tootma ülimoodsaid dessant- ja staabilaevu Mistral, milles kaitseväe juht Ants Laaneots näeb Eestile selget ohtu, Delfi 21. november 2009
  42. Ministeerium: Mistrali müük Venemaale ei kahjusta Eesti huve, ERR, 10. märts 2010
  43. Mihkelson: Mistrali tehing võib ikkagi ära jääda, Delfi, 26. märts 2010
  44. Vene asekaitseminister: vajame Mistrali Kuriilide ja Kaliningradi jaoks, Eesti Päevaleht, 9. aprill 2010
  45. Технические характеристики вертолетоносца "Мистраль"
  46. Moskva hangitavad dessantlaevad Mistralid saavad pardale moodsad ründekopterid, www.FORTE.ee, 27. juuni 2011
  47. Moldovlaste veinijuhend Eesti-Vene tüli lahendamiseks, Eesti Päevaleht, 14. november 2007
  48. Venemaa alandas Lätile müüdava gaasi hinda 15 protsenti, www.DELFI.ee, 21. detsember 2010
  49. Gazprom ostab Valgevene gaasijuhtmed ära, Delfi Majandus, 23. juuni 2011
  50. Tarbetu tundeelu julgeolekupoliitikas, Raimo Poom, Päevaleht, 22. märts 2010

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]