Gazprom

Allikas: Vikipeedia
Gazpromi logo

Gazprom (vene keeles: Газпром) on Venemaa riiklik maagaasi kaevandamis-, töötlus- ja tarneettevõte.

Gazpromi loomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gazprom moodustati 1989. aastal NSV Liidu nafta- ja gaasiministeeriumi ühendamisel ja ettevõtte peamiseks tegevusalaks on maagaasi kaevandamine, töötlemine ja tarnimine.

Gazprom kontrollib 60% kõigist Venemaa ja umbes 16% kogu maailma gaasivarudest[1]. Gazpromi tõestatud gaasireservide suuruseks hinnatakse 29 triljonit kuupmeetrit. Tegu on suurima ettevõttega Venemaal ja maailma suurima gaasitootjaga. Ettevõtte tarnitavast gaasist sõltuvad valdava osa Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopa riikide energiasüsteemid.

Gazprom Venemaa poliitika tööriistana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gazpromi peakorter Moskvas

Gazprom asutati 1989. Tänasel päeval on tegu avatud aktsiaseltsiga (vene keeles: открытое акционерное общество, OAO), kus viimastel aastatel on taastatud riigi enamusosalus. Riigile kuulub 50% Gazpromi aktsiakapitalist pluss üks aktsia. See võimaldab ettevõtet kasutada majandusliku ja poliitilise surve avaldamiseks Venemaa naaberriikidele, mida on peetud mitme gaasitarnete konflikti põhjuseks 2006. aastast alates. Neist tuntuim on aegajalt uuesti lahvatav Vene-Ukraina gaasitüli. Sarnaseid Venemaa ja tarneriikide vahelistest poliitilistest konfliktidest tingitud konflikte ja Venemaa kütusest sõltumine on teistele riikidele energiajulgeolekuaspektina olnud ka Gruusia, Aserbaidžaani ja Valgevenega.

2010. aasta aprillis avaldatud Forbesi andmete kohaselt oli Gazprom suurimat kasumit teeniv ettevõte maailmas, turuväärtuselt aga alles 31.[2]

Firma juhatuse esimees on 2001. aastast Aleksei Miller, direktorite nõukogu juhtis aastatel 20022008 asepeaminister Dmitri Medvedev. (Formaalselt oli Medvedev ametis 2008. aasta juunikuuni, mil aktsionäride koosolek kinnitas ametisse uue esimehe.) Alates 2008. aastast on nõukogu esimeheks Venemaa esimene asepeaminister Viktor Zubkov.

Gazprom ja Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ka Eesti gaasivajaduse katab 100% liselt Gazpromi tarnitav maagaas, mida Eestis müüb edasi osaliselt Gazpromile kuuluv ettevõte Eesti Gaas. Kuna aga Eestil puudub aletrnatiivne gaasitarneallikas, siis müüdi 2010. aastal gaasi Eestisse kõrgendatud hindadega võrreldes teiste Euroopa riikidega, kellel on võimalus hankida vedelgaasi. Venemaa ajaleht Kommersant kirjutas, et samal ajal kui Euroopa riigid maksid Gazpromile esimeses kvartalis gaasi eest 265–270 dollarit tuhande kuupmeetri eest, siis nii Eesti kui ka teised Balti riigid 318,2 dollarit[3].

2011. aasta septembris viis Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat mitmes Gazpromilt gaasi importivas Lääne-Euroopa firmas läbiotsimise Kesk- ja Ida-Euroopast gaasi importimise konkurentsi reeglite võimaliku rikkumise uurimisega ning läbiotsimine toimus ka Eesti Gaasis[4].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]