B (muusika)
B (tähtnimetus) ehk si-bemoll (silpnimetus) on noodinimed. B on saadud h-noodi altereerimisel pooltooni võrra alla (madaldamisel) kromaatilises helireas.
Ingliskeelsetes nootides ja jazzmuusikas kirjutatakse B♭.
B on B-duuri ja b-molli alusheli.
Ajalugu [muuda]
Algselt tähistas B teist heli A-st algavas helireas (praegu H). 10. sajandil hakati eristama kõrget "kõva" b-d (B durum) ehk nurgeline b (b quadratum), mis vastab h-le, ja "pehmet" b-d (B molle) ehk ümarat b-d (b rotundum). Nende tähistustes oli b paun vastavalt ruudukujuline ja kaarjas. Neist tähistustest pärinevad sõnad "duur" ja "moll" ning noodikirja märgid ♭ ja ♮.
Tähtede sarnasuse tõttu hakati nurgelist b-d 16. sajandist Saksamaal ja Põhjamaades (kuid mitte romaani ja ingliskeelsetes maades) nimetama h-ks, kuid pooltooni võrra madaldatud helil säilis tähistus b. Inglise keeles vastab seetõttu h-le b ning b-le b flat.
| Heli põhinimetused: | C (do) • D (re) • E (mi) • F (fa) • G (sol) • A (la) • H (si) |
 pooltooni võrra kõrgendatud: |
Cis (do#) • Dis (re#) • Eis (mi#) • Fis (fa#) • Gis (sol#) • Ais (la#) • His (si#) |
 tervetooni võrra kõrgendatud: |
Cisis (do x) • Disis (re x) • Eisis (mi x) • Fisis (fa x) • Gisis (sol x) • Aisis (la x) • Hisis (si x) |
 pooltooni võrra madaldatud: |
Ces (do b) • Des (re b) • Es (mi b) • Fes (fa b) • Ges (sol b) • As (la b) • B (si b) |
| tervetooni võrra madaldatud: |
Ceses (do bb) • Deses (re bb) • Eses (mi bb) • Feses (fa bb) • Geses (sol bb) • Ases (la bb) • Heses (si bb) |
