Silpnimetus
Allikas: Vikipeedia
Silpnimetus on helikõrguse tähistus. Silpnimetus võib olla heli põhinimetus või põhinimetuse teisendus ehk tulendnimetus.
Absoluutse helikõrguse silpnimed on: do, re, mi, fa, sol, la, si.
Altereeritud heli tähistamiseks lisatakse silpnimetusele diees, dubldiees, bemoll või dublbemoll
Relatiivse helikõrguse silpnimed on (Heino Kaljuste): jo, le, mi, na, so, ra, di. "Ut" on "do" varasem nimetus. Inglise keelt kõnelevates maades on silpnimetuse "si" asemel kasutusel "ti" ning tähtnimetuse "h" asemel "b".
Jo-le-mi süsteemi on meie jaoks kohandanud Heino Kaljuste ja see süsteem on algklasside muusikaõpetuses tänapäevani. Relatiivsel helikõrgusel on pooltoon alati mi-na ja di-jo vahel.
Vaata ka [muuda]
Noodinimed
| Heli põhinimetused: | C (do) • D (re) • E (mi) • F (fa) • G (sol) • A (la) • H (si) |
 pooltooni võrra kõrgendatud: |
Cis (do#) • Dis (re#) • Eis (mi#) • Fis (fa#) • Gis (sol#) • Ais (la#) • His (si#) |
 tervetooni võrra kõrgendatud: |
Cisis (do x) • Disis (re x) • Eisis (mi x) • Fisis (fa x) • Gisis (sol x) • Aisis (la x) • Hisis (si x) |
 pooltooni võrra madaldatud: |
Ces (do b) • Des (re b) • Es (mi b) • Fes (fa b) • Ges (sol b) • As (la b) • B (si b) |
| tervetooni võrra madaldatud: |
Ceses (do bb) • Deses (re bb) • Eses (mi bb) • Feses (fa bb) • Geses (sol bb) • Ases (la bb) • Heses (si bb) |
