A (muusika)

Esimese oktaavi a (a¹) sagedus on 440 hertsi. See on helihargi standardne sagedus. See sagedus määrati kindlaks Londonis 1939 toimunud konverentsil. Viini kongressil 1885 oli sageduseks määratud 435 Hz.

[redigeeri] Oktaavide tähistus

Tähistus MIDI pillidel	Helmholtzi tähistus	Oktaav	Sagedus (Hz)
A-1	Aˌˌˌ	Subsubkontra	13,75
A0	Aˌˌ	Subkontra	27,5
A1	Aˌ	Kontra	55
A2	A	Suur	110
A3	a	Väike	220
A4	a′	1. oktaav	440
A5	a″	2. oktaav	880
A6	a′″	3. oktaav	1760
A7	a″″	4. oktaav	3520
A8	a′″″	5. oktaav	7040
A9	a″″″	6. oktaav	14080

1. oktaavi A noodivõtmetes: g-võti ehk viiulivõti, aldivõti, tenorivõti, f-võti ehk bassivõti

Heliklass

Heli põhinimetused:	C (do) • D (re) • E (mi) • F (fa) • G (sol) • A (la) • H (si)
pooltooni võrra kõrgendatud:	Cis (do#) • Dis (re#) • Eis (mi#) • Fis (fa#) • Gis (sol#) • Ais (la#) • His (si#)
tervetooni võrra kõrgendatud:	Cisis (do x) • Disis (re x) • Eisis (mi x) • Fisis (fa x) • Gisis (sol x) • Aisis (la x) • Hisis (si x)
pooltooni võrra madaldatud:	Ces (do b) • Des (re b) • Es (mi b) • Fes (fa b) • Ges (sol b) • As (la b) • B (si b)
tervetooni võrra madaldatud:	Ceses (do bb) • Deses (re bb) • Eses (mi bb) • Feses (fa bb) • Geses (sol bb) • Ases (la bb) • Heses (si bb)