A (muusika)

Allikas: Vikipeedia

A (tähtnimetus) ehk la (silpnimetus) on c-ga algava diatoonilise helirea kuues heli.

Esimese oktaavi a (a¹) sagedus on 440 hertsi. See on helihargi standardne sagedus. See sagedus määrati kindlaks Londonis 1939. aastal toimunud konverentsil. Viini kongressil aastal 1885 oli sageduseks määratud 435 Hz.

Oktaavide tähistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähistus MIDI pillidel Helmholtzi tähistus Oktaav Sagedus (Hz)
A-1 Aˌˌˌ Subsubkontra 13,75
A0 Aˌˌ Subkontra 27,5
A1 Kontra 55
A2 A Suur 110
A3 a Väike 220
A4 a′ 1. oktaav 440
A5 a″ 2. oktaav 880
A6 a′″ 3. oktaav 1760
A7 a″″ 4. oktaav 3520
A8 a′″″ 5. oktaav 7040
A9 a″″″ 6. oktaav 14080

Erinevates noodivõtmetes[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. oktaavi A noodivõtmetes: g-võti ehk viiulivõti, aldivõti, tenorivõti, f-võti ehk bassivõti

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heliklass
Heliklass Flat.svgFlat.svg Flat.svg Sharp.svg DoubleSharp.svg
0 Deses C His
1 Des Cis Hisis
2 Eses D Cisis
3 Feses Es Dis
4 Fes E Disis
5 Geses F Eis
6 Ges Fis Eisis
7 Ases G Fisis
8 As Gis
9 Heses A Gisis
10 (t või A) Ceses B Ais
11 (e või B) Ces H Aisis

Ühte heliklassi kuuluvad helid on enharmoonilised helid.