Heli põhinimetus
Allikas: Vikipeedia
Heli põhinimetus on noodikirjas helikõrguse tähistus (kõrgustähistus) ja erinevaid helikõrguse põhinimetusi on 7. Neid tähistatakse täht- või silpnimetustega.
Tähtnimetused on pärit Vana-Kreekast ja keskajal võeti kasutusele ladina tähed a, b, c, d, e, f, g.
b asemel kasutati
Seoses trükikunsti arenemisega asendati 15. sajandil b quadratumi märk ladina tähega h.
Silpnimetused võeti kasutusele 11. sajandil Itaalias, kui Guido Arezzost töötas välja solmisatsiooni süsteemi, mis põhines heksahordidel (2 tervetooni all, pooltoon keskel ja 2 tervetooni ülal). Solmisatsioonisilbid ehk nootide silpnimed võttis lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni algussilpidest.
- Utqueant laxis
- resonare fibris
- Mira gestorum
- famuli tuorum
- Solve polluti
- labii reatum
- Sancte Ioannes
(Et lodevate häälepaeltega õpilased võiksid lauldes sinu imelisi tegusid kiita, lunasta, oo Püha Johannes, ebapuhaste huulte süüteod.)
6-heliline (heksahord) solmisatsioon oli kasutusel kuni 16. sajandini. Seitsmes heli si on tuletatud viimase värsi sõnade algustähtedest. 17. sajandil asendati ka ut do’ga. Silpnimetused tähistasid relatiivseid helikõrgusi, pooltoon asus alati mi ja fa vahel. Solmisatsioon aitas laulmisel tabada kergemini intervalle. Eesti jaoks kohandas "jo-le-mi" süsteemi Heino Kaljuste. Jo-le-mi süsteem on Eesti üldhariduskoolide muusikaõpetuses tänapäeval valdav, kuid muusikakoolides peetakse üldiselt sobivamaks absoluutset noodisüsteemi.
| Relatiivne jo=c | jo | le | mi | na | so | ra | di |
| Absoluutne | do | re | mi | fa | sol | la | si |
| Absoluutne | c | d | e | f | g | a | h |
| 1. oktaav |  |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
[redigeeri] Vaata veel
| Heli põhinimetused: | C (do) • D (re) • E (mi) • F (fa) • G (sol) • A (la) • H (si) |
 pooltooni võrra kõrgendatud: |
Cis (do#) • Dis (re#) • Eis (mi#) • Fis (fa#) • Gis (sol#) • Ais (la#) • His (si#) |
 tervetooni võrra kõrgendatud: |
Cisis (do x) • Disis (re x) • Eisis (mi x) • Fisis (fa x) • Gisis (sol x) • Aisis (la x) • Hisis (si x) |
 pooltooni võrra madaldatud: |
Ces (do b) • Des (re b) • Es (mi b) • Fes (fa b) • Ges (sol b) • As (la b) • B (si b) |
| tervetooni võrra madaldatud: |
Ceses (do bb) • Deses (re bb) • Eses (mi bb) • Feses (fa bb) • Geses (sol bb) • Ases (la bb) • Heses (si bb) |
