Mobiilne internetiseade

Allikas: Vikipeedia

Mobiilne internetiseade (inglise keeles mobile Internet Device ehk MID) on multifunktsionaalne mobiilne seade traadita interneti kasutamiseks. MID on tavaliselt mõõtmetelt suurem kui nutitelefon, aga väiksem kui tahvelarvuti. Tüüpiline MID on piisavalt väike, et seda oleks käes hoides mugav kasutada. MID-i põhiline funktsioon on pakkuda kasutajale võimalust kasutada internetti ükskõik kus ja millal. Neid seadmeid kasutatakse meelelahutuseks, informatsiooni leidmiseks ja jagamiseks, suhtlemiseks, märkmete tegemiseks, asukohapõhiste rakenduste kasutamiseks ja paljuks muuks. Enamikul tänapäevastel MID-idel on olemas 4–10-tolline multipuute ekraan, vähemalt üks sisseehitatud kaamera, interneti ühenduseks WiFi, 3G/4G ja mõnel juhul ka WiMax tugi ning GPS.

Mobiilsed interneti seadmed on tekkinud kahe seadme – sülearvuti ja nutitelefoni – kokkusulandumisel. Ajapikku on sülearvutid muutunud järjest väiksemaks ja mobiilsemaks. Samal ajal on telefonid arenenud kõnesid ja sõnumeid edastavast seadmest multifunktsionaalseks seadmeks, kus helistamine on kõigest üks funktsioon paljude hulgas. Tänu tehnika arengule on muutunud riistvara piisavalt odavaks, et sellised seadmed oleksid taskukohased suuremale hulgale inimestest. Suurt tähtsust MID-ide levikus mängib ka traadita interneti parem kättesaadavus. Rahvusvahelise uuringufirma ABI ennustuste kohaselt on aastaks 2013 maailmas välja antud juba 86 miljonit Linuxil põhinevat mobiilset internetiseadet.[1] [2] [3] [4]

Eelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Suurem ekraan kui nutitelefonidel. Suurema ekraani eelised tulevad välja näiteks internetti kasutades, kuna veebileht mahub paremini ekraanile ära. Lisaks on puuteekraani puhul kergem erinevatele nuppudele pihta saada. Suureks plussiks on see ennekõike nõrgema nägemisega või suuremate kätega kasutajatele.
  • Kergem ja väiksem kui sülearvuti, mis muudab MID-i kaasas kandmise mugavamaks.
  • Pikem aku vastupidavus kui sülearvutitel. Enamus tänapäevaseid MID-e on võimelised ilma laadimiseta vastu pidama päeva või paar.
  • Kuna MID on alati sisse lülitatud, on võimalik MID-i kätte võttes seda kohe kasutama hakata ilma, et peaks ootama operatsioonisüsteemi alglaadimist.
  • MID-id on disainitud nii, et neid oleks mugav kasutada käes hoides ilma, et seadet oleks vaja kuskile toetada. See võimaldab neid seadmeid mugavalt kasutada ka püsti seistes, igal ajal, igal pool. [5]

Internet[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevased MID-id kasutavad internetti ühendumiseks enamasti WiFi-t või 3G võrku. Mõnedel seadmetel on olemas ka WiMaxi tugi. Tulevikus vahetab 3G välja selle edasiarendus 4G. Just tänu 3G ja uuemate standardite kättesaadavuse paranemisele on MID-id levima hakanud.

Platvormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Intel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Intel esitles oma mobiilse seadme prototüüpi 2007. aastal IDF konverentsil. Inteli MID platvormid põhinevad Inteli protsessoril ja kiibistikul, mis on disainitud tarbima vähem energiat kui muud x86 arhitektuuriga platvormid.

  • McCaslin platvorm (2007)

Esimese generatsiooni platvorm, mis sisaldas 90nm Intel A100/A110 protsessorit, mis töötas sagedusel 400–600 MHz, Intel 945GU Express MCH põhjasilda, integreeritud GMA 950 graafika kiipi ja ICH7-U lõunasilda.

  • Menlow platvorm (2008)

Inteli teine generatsioon sisaldas 45nm Intel Atom protsessorit, mille taktsageduseks oli kuni 2 GHz. Kiibistikuks oli Intel SCH integreeritud GMA 500 graafika kiibi ja HD audioga.

  • Moorestown platvorm (2009)

Kolmas generatsioon kasutas uuemat 45nm Intel Atom protsessori koodnimega Lincroft ja 65nm PCH-d (Platform controller hub). Kuna mälu ja graafika kontroller on nüüd integreeritud protsessorisse, on põhjasild eemaldatud ja protsessor suhtleb otse lõunasillaga.

  • Medfield platvorm (2011)

Inteli neljanda generatsiooni platvorm hakkab kasutama 32nm Intel Atom protsessorit.[6]

Nvidia Tegra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nvidia Tegra platvorm ühendab ühte füüsilisse kiipi kokku ARM protsessori, graafika kiibi, põhjasilla, lõunasilla ja mälu kontrolleri. Tänu sellele tarbib Tegra platvorm vähem energiat ja pakub head võimekust videofailide mängimisel ja muusika kuulamisel.[7] Tegra platvormi kasutavad seadmed:

Texas Instruments OMAP (Open Multimedia Application Platform)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Texas Instrumendi loodud mikroprotsessorite kategooria, mis on võimeline pakkuma mobiiilset tuge multimeedia rakendustele. OMAPi protsessorid jagunevad jõudluse ja hinna järgi kolme suuremasse gruppi: „High performance“, „Basic multimedia“ ja „Modem and applications“. OMAP mikroprotsessorid kasutavad seadmed:

Operatsioonisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Android[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks enim levinud mobiilsete seadmete operatsioonisüsteeme. Androidi loojaks oli Android Inc. 2005. aastal ostis Androidi ära Google. Android on vabavaraline ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem mis põhineb muudetud Linuxi kernelil. Tänu avatud lähtekoodile on Androidil suur kogukond arendajaid, kes kirjutavad Androidile rakendusi. Hetkel on Androidile saadaval umbes 100 000 rakendust ja neid tehakse iga päev juurde. Veel üks Androidi eelis on pea lõppmatu kohandamise võimalus. Kasutusel näiteks Samsungi Galaxy Tabis ja Dell Streakis ning paljudes muudes seadmetes, sealhulgas paljudes nutitelefonides nagu näiteks HTC Desire HD.[10]

Windows CE[muuda | redigeeri lähteteksti]

Microsofti operatsioonisüsteem, mis on mõeldud minimalistlikele arvutitele. Windows CE on omaette operatsioonisüsteem, mitte muudetud lauaarvuti versioon.[11]

iOS[muuda | redigeeri lähteteksti]

Appeli operatsioonisüsteem, mis loodi algselt iPhone’i jaoks, kuid on kasutusel ka Appeli tahvelarvutil iPad. Kuigi Appel ise oma iPadi MID-ks ei pea, on sellel siiski olemas kõik funktsioonid mis ühest seadmest MID-i teevad.

Ubuntu Mobile[muuda | redigeeri lähteteksti]

MeeGo kasutaja liides

Ubuntu mobile oli Ubuntu Linuxi versioon, mis oli mõeldud Inteli Atom protsessorit kasutavate MID-ide peale. Ubuntu Mobile aktiivne arendamine lõpetati pärast versiooni 9.10 Alpha septembris 2009.[12]

MeeGo[muuda | redigeeri lähteteksti]

MeeGo on Inteli ja Nokia ühisprojekt, milles on ühendatud Inteli Moblini projekti ja Nokia Maemo projekt. MeeGo avalikustati 2010. aasta veebruaris Inteli ja Nokia ühisel pressikonverentsil. Novembris 2010 ühines projektiga ka [[AMD}}. MeeGo on Linuxi baasil operatsioonisüsteem, mis toetab nii ARM kui ka Inteli x86 arhitektuuriga protsessoreid. MeeGo on kasutatav näiteks Nokia N900 peal.[13]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tehnikamaailm detsember 2010 lk 48-52
  • Tehnikamaailm oktoober 2010 lk 31

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Android
  2. MeeGo
  3. Galaxy Tab
  4. Samsung
  5. Dell Streak
  6. Nvidia Tegra
  7. Intel Atom
  8. iPad