Keskpank
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Riigi rahandus |
|---|
| See artikkel on osa teemast: Rahandus ja maksud |
|
Maksustamine
|
|
Maksustamine maailmas
|
Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, millel on eksklusiivne mandaat kontrollida raha ja laenutingimusi. Keskpank teostab mingi riigi või riikide grupi rahapoliitikat. Tegemist on pangaga, mille kaudu kommertspangad omavahelisi nõudeid rahuldada saavad ja mis võib tegutseda ka tšekkide kliiringukontorina. Tavaliselt keskpangad avalikkuselt hoiuseid vastu ei võta, aga võivad tegutseda valitsuse pangana. Keskpankadel on tavaks ka koguda ja analüüsida andmeid finantsturgude ja reaalmajanduse kohta.
Keskpanga olulisimaks eesmärgiks on hinnastabiilsuse kindlustamise eesmärgi seadmise läbi rahvusliku valuuta stabiilse väärtuse garanteerimine. Selleks kasutab ta sularaha emiteerimist ja loob reserve (kommertspankade nõuded keskpangale). Ringluses oleva sularaha ja reservide summat nimetatakse baasrahaks.
Eestis nimetatakse keskpanka Eesti Pank. Eesti Panga missioon on kindlustada nii siseriiklikku kui rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu. Eesti Panga peaeesmärgid on:
- Eesti krooni väärtuse säilitamine ja täisväärtuslikkuse kindlustamine raha funktsioonide täitmisel;
- Eesti pangandussüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine;
- Eesti finantssüsteeemi, eelkõige makse- ja arveldussüsteemide efektiivsuse ja arengu toetamine;
- ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine.
Euroopa Liidu ühist rahapoliitikat juhivad 1999. aastal tööd alustanud Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteem.
Kuna Eesti krooni kurss on euro suhtes fikseeritud, siis on nii Euroopa Keskpank intressipoliitilistel otsustel kui ka euro ja dollari vahelise vahetuskursi muutustel oluline mõju Eesti intressimääradele ja inflatsioonile.