Luulusalvei

Allikas: Vikipeedia
Luulusalvei
Salviadivinorum-healthy.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond: Huulõielised Lamiaceae
Perekond: Salvei Salvia
Liik: Luulusalvei
Ladinakeelne nimetus
Salvia divinorum
Epling & Játiva[1][2]

Luulusalvei (Salvia divinorum) on huulõieliste sugukonda, salvei perekonda kuuluv rohttaimeliik. Taim on psühhoaktiivne ning tekitab nägemusi ja muid hallutsinatoorseid kogemusi. Tema looduslik kasvukoht on Mehhikos, Oaxaca osariigis, Sierra Madre de Oaxaca mägedes asuvates pilvemetsades, kus ta kasvab niisketes ja varjulistes kohtades.[3][4] Luulusalvei võib kasvada üle meetri kõrgeks,[5] tal on seest õõnes, ristlõikel ruudu kujuline vars ning harva esinevad valged, violetse õietupega õied. Kuna taimed toodavad väga harva eluvõimelisi seemneid ning paljunevad peamiselt vegetatiivselt siis pole täpselt teada, kas luulusalvei (Salvia divinorum) on looduslikult tekkinud või välja aretatud.[6]

Kaemuslike-nägemuslike teadvusseisundite loomiseks on Salvia divinorum'it kasutanud pikaajaliste traditsioonidega oma spirituaalsetel tervendamisseanssidel masateegi šamaanid ,[7] kelle kaudu on teadlased teinud taime tuntuks-teatuks ka mujal maailmas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhikos, Oaxaca piirkonnas elavad masateegi indiaanlased kasutavad Salvia divinorum'it praeguseni šamanistlikel raviseanssidel ja ka ennustamisel. Lisaks luulusalveile pruugivad nad oma rituaalidel muidki hallutsinogeenseid seeni-taimi: lehtertapu (Turbina corymbosa) seemneid, psilotsübiini sisaldavaid seeni ja erinevaid ilunõgese (Coleus) liike. Luulusalveisse suhtutakse kui Neitsi Maarja kehastusse ning rituaale alustatakse tavaliselt palvetega Püha Peetruse, Kolmainsuse ja/või teiste pühakute poole.[8] Rituaalides kasutatakse ainult värskeid S. divinorumi lehti. Pärast lehtede söömist viibitakse vaikuses, kuna masateegi šamaanid usuvad, et "La Maria (S. divinorum) räägib tasasel häälel".[9]
Väiksemates annustes kasutatakse luulusalveid ka diureetikumina ja mitmesuguste tervisehädade puhul, näiteks kõhulahtisuse, kehvveresuse, peavalude ja reuma, kuid ka muude, päritolult poolmaagiliste vaevuste korral.[10][11]
Pole täpselt teada kas Salvia divinorum on loodusliku tekkega liik või tekkinud hoopis inimeste poolse aretuse tulemusel. Kuna taim õitseb väga harva, st. on peaaegu steriilne ja paljuneb peamiselt klonaalselt siis oletatakse, et liigi kujunemisel võis olla oma osa ka inimeste poolsel taime valikulisel paljundamisel (sordiaretus). [12]

Avastamine teadusmaailma jaoks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Salvia divinorum'i esmamainimine trükis on Ameerika antropoloogi Jean Basset Johnsoni poolt, kes mainib seda taime kui Hierba Maria oma 1939. aastal ilmunud masateegi šamanismi kohta käivas artiklis. Ta kirjeldab ka täpsemalt, kuidas masateegid taime kasutasid, ja annab ülevaate selle toimest oma kogemuste põhjal.[13] Luulusalvei psühhoaktiivse toimemehhanismi selgitas alles 1990. aastatel välja Daniel Sieberti juhitud uurimisgrupp.[14] Daniel Siebert määras kindlaks, et lehtede psühhoaktiivse mõju saavutamiseks tuleb teatud kogust värskeid lehti lihtsalt suus mäluda, siis imenduvad ained suu limaskestade kaudu organismi (toime saavutamiseks peab aine läbima vere-aju barjääri). Lehtede või puhta salvinoriin A allaneelamisel (söömisel) toimeaine seeditakse seedetraktis, ja mõõdetavat hallutsinogeenset toimet ei teki, kuid sööduna võib taim evida põletikuvastast toimet. Siebert uuris ka koguseid ja avastas, et salvinoriin A on oma psühhoaktiivset mõju avaldava koguse suhtes teadaolevalt kõige tugevama toimega hallutsinogeen.

Gordon Wasson on ka vihjanud, et luulusalvei võiks olla Asteegi koodeksites mainitud mütoloogiline pipilzintzintli, kuid see väide pole kindlat tõestust leidnud ja mõned etnobotaanikud suhtuvad sellesse skeptiliselt, pakkudes, et pipilzintzintli võis olla pigem seen (Psilocybe spp.) või mõni muu taim.

S. divinorum'it on pakutud ka üheks teiseks asteekide salapäraseks mütoloogiliseks taimeks – poyomatli. Poyomatli'il, nagu pipilzintzintli'ilgi on aga ka teisi kanditaattaimi, põhiliselt kakaotaolises joogis kasutatud cacahuaxochitl (Quararibea funebris).

Nime päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime perekonna nime, Salvia, on teadaolevalt esimesena maininud Plinius Vanem, kasutades seda aedsalvei (Salvia officinalis) kohta. Salvere tuleb ladina keelest ning tähendab tervist, heaolu ja 'end tervena', 'hästi tundma'.[15],'päästma'[16]

Liiki määrav nimetus, "divinorum", on taimele antud tema lähtuvalt ta kasutamisest ennustamisel, divinatsioonil ja ravimisel[17] Liigi nimetuse divinorum on taimele pannud Albert Hofmann, kes selle taie koos Wassoniga korjas ja Euroopasse tõi.

"Ma ei olnud nimega väga rahul, sest Salvia divinorum tähendab "kummituste salvei", samas kui Salvia divinatorum, õigem nimi, tähendab "preestrite salvei". Kuid nüüdseks on see botaanilisse kirjandusse kinnitunud kui Salvia divinorum."[18]

Oma raamatus "LSD: My Problem Child" on Hofmann kirja saanud, et andis hojas de la Pastora näidised taime tuvastamiseks botaanikutele Carl Epling'ule ja Carlos D. Játiva'le Botanical Institute of Harvard University Cambridge's. Botaanikud leidsid, et tegemist on seni teaduslikult kirjeldamata taimeliigiga ja panid taimele nimeks Salvia divinorum.[19]

Luulusalveil on taime päritolumaal veel hulk teisi nimetusi, millest enamik seostuvad Neitsi Maarjaga (inglise keeles veel Diviner's Sage – "ennustajate" või "prohvetite salvei"[20]; Ska María Pastora[21]; Seer's Sage – "nägijate salvei"[22]) Kuna Masateegid usuvad, et taim on Neitsi Maarja, Ladina-Ameerika ühe tähtsaima pühaku kehastus, siis kohtlevad nad taime ka suure hoolega. Nimi "Ska Maria Pastora", mida tihti lühendatakse "Ska Maria" või "Ska Pastora", tähendab "Hingikarjase (lambakarjuse) Neitsi Maarja taime leht." On veel teisi hispaaniakeelseid nimesid nagu "hojas de la Pastora", "hierba (yerba) Maria" ja "la Maria". Samuti peetakse Salvia divinorum'iks taime, mida masateegid ja teised kutsuvad "hoja de adivinacion" (prohvetite taimeleht). S. divinorumit kutsutakse ka la hembra (naine), kui masateegid paigutavad taime sarnaste religioossete hallutsinogeenide perekonda. Teised taimed, millega S. divinorum'i nimetus, la hembra, on seotud on Coleus pumila, mida kutsutakse el macho (mees) ja kahte sorti taime liigist Coleus blumei, mida kutsutakse el nene (laps) ja el ahijado (ristipoeg).

Mõned uurijad arvavad, et kuna masateekitel puudub taimele nende enda põliskultuurist tulenev nimetus siis see viitab, et taim on masateekide kasutusse tulnud pigem kuskilt mujalt, kui et nad ise selle on avastanud. Teised jällegi arvavad, et kuna Neitsi Maarjasse ei suhtuta kristluses tavaliselt kui karjusesse või hingekarjasesse siis võiks selline kujutlus viidata eelajaloolisele masateekide kultuuriruumile.

Hiljutine ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Salvia divinorum on praegusajal muutumas järjest rohkem tuntuks, levinumaks ja kergemini kättesaadavamaks. Lisaks on ka internet võimaldanud kasvada S. divinorum'i taimi, kuivatatud lehti, ekstrakte ja muid valmissegusid vahendaval äritegevusel.

Kuigi taim on mitmetes maades keelustatud kui ohtlik substants, pole samas teada, et taime tarvitamine oleks põhjustanud tõsiseid õnnetusjuhtumeid või terviseprobleeme. Politsei pole ka seda märkinud ära kui tähelepandavat probleemi korra rikkumisel. Ühelgi korral pole S. divinorum veel tõmmanud endale otsest meedia negatiivset tähelepanu.

Uudised meediakanalites on tavaliselt seotud S. divinorum'i legaalse staatusega ja taime halvamaigulise seostamisega LSD või muude psühhoaktiivsete ainetega. Lapsevanematele põhjustavad muret ka YouTube'is levivad videod S. divinorum'i kasutamisest. Ingliskeelses meedias on palju tähelepanu saanud ka teismelise Brett Chidesteri ebaselgete motiividega suitsiid; väidetavalt olevat see noormees kaotanud elu mõtte pärast luulusalvei tarvitamist.

S. divinorumi mõju hindamisel käitumisele kasutati ka esimest korda YouTube'is levivaid videoid – San Diego ülikooli teadlased hindasid juhuslikult valitud videote alusel tehtud uurimuses taime hälvitavat toimet. [23][24] Nende uurimusest tuli välja, et kõige tugevam efekt ilmneb vahetult pärast S. divinorumi suitsetamist ja kestab umbes 8 minutit. Toime seisneb ajutises kõnevõime- ja koordinatsioonikaotuses.

Botaanika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Salvia divinorum'il on suhteliselt suured, ovaalsed, mõnikord hambulise leheservaga lehed. Lehtedel on lühike leheroots, mis võib ka üldse puududa ning lehe mõlemal poolel puuduvad karvakesed. Mõnede allikate kohaselt on lehtedel karvakesed, mis komplekteerivad vaiku.[25] Taim võib kasvada üle meetri kõrgeks, tal on seest õõnes vars, mis kipub murduma või vajuma maadligi ning taim võib maadligi olles juurduda varre sõlmkohtadest.

Harva esinevad õied on luulusalveil ligikaudu 30 cm pikkuse männasja õisikuna, kus esineb umbes kuus õit ühe männase kohta. Õis on umbes 3 cm pikk, valge, kaardus-kumer ja kaetud karvakestega. Õis paikneb õie algusest lillakas õietupes, mida katavad näärmed ja karvakesed. Kui taim õitseb oma looduslikus kasvukohas siis see toimub umbes ajavahemikul septembrist maini.

Looduslik leviala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Salvia divinorum on endeemne liik ja tema looduslik leviala on Mehhikos, Oaxaca osariigis, Sierra Mazateca mägede piirkonnas. Ta kasvab seal primaarsetes ja sekundaarsetes pilvemetsades ning troopilistes igihaljastes metsades kõrgustel 300–1830 meetrit merepinnast. Tavaliselt kasvab ta jõgede või ojade kallastel, mustadel, viljakatel muldadel, suurema niiskusega kohtades, väiksemate puude ja põõsaste varjus.

Õitsev Salvia divinorum

Taksonoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi Salvia divinorum'it mainitakse teaduslikus kirjanduses 1939. aastal, kulus aastaid, enne kui botaanikud said selle liigi olemasolu kinnitada. Üheks peamiseks põhjuseks sellele oli, et masateegid ei soovinud taimede kasvukohti avaldada ning liigi määramiseks olid vajalikud õied. 1962. aastal reisid Sierra Mazateca piirkonnas šveitsi päritolu keemik, Albert Hofmann ja etnomükoloog R. Gordon Wasson uurides masateekide rituaale ja otsides selle taime isendeid, kuid neil ei õnnestunudki leida nende taimede kasvukohti. Lõpuks andsid siiski masateegid neile mõned õitsevad taimed, mis saadeti botaanikutele määramiseks ja teaduslikult kirjeldamiseks. Aastaks 1985 oli leitud ligikaudu 15 Salvia divinorum'i populatsiooni.

Kuni 2010. aastani levis erinevaid arvamusi selle kohta, kas luulusalvei on liikidevaheline hübriid või mitte. Taime osaline steriilsus viitas hübriidsusele, kuid neid liike, millest paistaks selgelt, et Salvia divinorum on nende ristand, pole leitud. Teine võimalus on, et taime osaline steriilsus võis olla tingitud selektsiooni ja pikaajalise kultuurina kasvatamise tulemusel tekkinud inbriidingust ehk sugulusaretusest.[26]

2010. aastal avaldatud uurimus Salvia divinorum'i DNA molekulaar-fülogeneetiliste meetoditega võrdlemisest mitme sugulasliigiga viitab tugevalt sellele, et Salvia divinorum siiski ei ole hübriid, kuna DNA ITS-järjestuste põhjal ei paista, et see oleks päritud kahelt eri liiki "vanemalt" ja samuti pole mitteühilduvust kloroplastide DNA ja ITS-järjestuse põhjal koostaud fülogeneesi puude vahel.[27]

Üheks varem pakutud Salvia divinorum'i "vanemaks" ja lähimaks sugulasliigiks pidasid botaanikud Epling ja Játiva Salvia cyanea't (sünonüüm Salvia concolor), kuid 2010. aasta fülogeneetiline analüüs näitab, et luulusalvei lähim sugulane on Salvia venulosa – haruldane endeemne salveiliik, mida leidub Kolumbias ja mis kasvab varjulistes, metsastes kohtades, kõrgustel 1500–2000 m üle merepinna.

Salvia divinorum'i kui liigi päritolu jääb siiani selgusetuks. Salvia suures, ligikaudu 900 liigist koosnevas perekonnas on selliseid ebaselge päritoluga liike veel kaks tükki – Saudi Araabia lääneosas kasvav Salvia tingitana ja Mehhikost pärit Salvia buchananii[28]

Sordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldiselt on teada kaks S. divinorumi sorti. Üks levinud sort on 1962. aastal ökoloog ja psühholoog Sterling Bunnelli korjatud (Bunnell'i tüvi) ja nime poolest Wassonile ja Hofmannile valesti omistatud kui Wasson-Hofmann'i tüvi (e sort). Teine sort on 1991. aastal antropoloog Bret Blosseri Huautla de Jiménezist korjatud Blosser'i tüvi. Lisaks neile on veel teisi, kuid mitte nii hästi dokumenteeritud sorte ehk tüvesid, näiteks silmapaistvalt sakiliste leheservade ja pigem ümarate kui ovaalsete lehtedega Luna tüvi (võimalik et Bunnell'i tüvi), mis leiti kasvamas Havailt teiste S. divinorum'i kloonide hulgas.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljundamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luulusalveid paljundatakse tavaliselt vegetatiivselt. Selleks lõigatakse taime varre osast lühikesed, 5–8 cm pikkused tükid, mis pannakse vette juurduma. Juured moodustuvad tavaliselt kahe-kolme nädala pärast, misjärel saab uued taimed mulda istutada.

Õitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimed puhkevad õide tavaliselt siis, kui päev on lühem kui 12 tundi.[29]

Kahjurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katmikaladel kasvatades võivad taime, olenevalt kasvatuspiirkonnast, ohustada [30]:

Saadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Luulusalvei lehed ja viljad

Erinevalt mõnest muust salvei perekonda liigitatud taimest (näiteks aedsalvei) kasutatakse luulusalvei lehti ka uimastina.

Teatakse, et luulusalvei võib inimestel tarvitatuna hallutsinogeenset toimet avaldada. Toime on varieeruv, leidub inimesi, kellel taimeosade tarvitamine ettenähtud meetodeid kasutades esimestel kasutuskordadel psühhedeelset toimet ei avalda.[31]

Kuigi selle mõju sarnaneb LSD omaga, on see enamikus riikides lubatud (va Austraalia, Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi ja veel mõned riigid, kus S. divinorum on kas täielikult keelustatud või seotud erinevate piirangutega).[32][33] Eestis on luulusalvei sotsiaalministri 21.11.2013 a. määrusega kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja: "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad"[34][35] ja selle aine käitlemine on allutatud rangetele käitlemiseeskirjadele, enne seda kuulus ta lihtsalt retseptiravimite alla.

Luulusalvei psühhoaktiivseks toimeaineks peetakse salvinoriin A-d.[36] Erinevalt LSD-st ja muudest hallutsinogeenidest ei kuulu salvinoriin A alkaloidide hulka. Salvinoriin A on κ-opioidretseptori ja D2 retseptori antagonist. Kui psühhoaktiivne mõju kõrvale jätta siis peetakse taime üldiselt vähetoksiliseks (toksilist toimet kudedele ei ole täheldatud [37])[38] ja sõltuvust tekitava toime poolest nõrgaks.[39] Arvatakse ka, et luulusalvei seondub κ-opioidretseptoriga välistavalt takistades opioidi toimet (antagonistlikult) ja seega võiks taime saadused leida kasutust hoopis sõltuvusravil.[40]

Luulusalveid ei tuvastata praegu Eestis mitte ühegi narkotestiga. Küll on aga võimalik luulusalvei saaduste tarvitamist tuvastada vedelikkromatograafia-massispektromeetria meetodil.

Kunagi arvati, et luulusalvei pikendab eluiga.[viide?]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Classification for Kingdom Plantae Down to Species Salvia divinorum Epling & Jativa, Veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles) 1962
  2. Leander J. Valdes III; Jose Luis Diaz; Ara G. Paul, Ethnopharmacology of Ska Maria Pastora (Salvia Divinorum, Epling and Jativa-M.), Vol 7, 1983; 287-312, Journal of Ethnopharmacology, Veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles)
  3. Marushia, Robin (2003). "Salvia divinorum: The Botany, Ethnobotany, Biochemistry and Future of a Mexican Mint", Ethnobotany. Vaadatud 18.02.2014.
  4. Reisfield, Aaron S. (1993). "The botany of Salvia divinorum (Labiatae)". SIDA, Contributions to Botany 15 (3): 349–366. Vaadatud 18.02.2014
  5. Valdés, Leander J. III; Díaz, José Luis; Paul, Ara G. (1983). "Ethnopharmacology of ska María Pastora (Salvia divinorum, Epling and Játiva-M)", Journal of Ethnopharmacology 7 (3): 287–312. Vaadatud 18.02.2014.
  6. Marushia, Robin (2002). "Salvia divinorum: The Botany, Ethnobotany, Biochemistry and Future of a Mexican Mint". Ethnobotany, http://www.cyjack.com/cognition/Salvia.pdf. Vaadatud 18.02.2014.
  7. Valdés, Leander J. III; Díaz, José Luis; Paul, Ara G. (May 1983). "Ethnopharmacology of ska María Pastora (Salvia divinorum, Epling and Játiva-M)". Journal of Ethnopharmacology 7 (3): 287–312
  8. Valdés, Leander J. III; Díaz, José Luis; Paul, Ara G. (May 1983). "Ethnopharmacology of ska María Pastora (Salvia divinorum, Epling and Játiva-M)". Journal of Ethnopharmacology 7 (3): 287–312.
  9. Reisfield, Aaron S. (1993). "The botany of Salvia divinorum (Labiatae)". SIDA, Contributions to Botany 15 (3): 349–366. Retrieved 2007-05-04.
  10. Imanshahidi, Mohsen; Hosseinzadeh, Hossein (April 2006). "The Pharmacological Effects of Salvia species on the Central Nervous System". Phytotherapy Research 20 (6): 427–437.
  11. Valdés, Leander J. III; Díaz, José Luis; Paul, Ara G. (May 1983). "Ethnopharmacology of ska María Pastora (Salvia divinorum, Epling and Játiva-M)". Journal of Ethnopharmacology 7 (3): 287–312.
  12. Marushia, Robin (June 2003). "Salvia divinorum: The Botany, Ethnobotany, Biochemistry and Future of a Mexican Mint", Ethnobotany
  13. Valdés, Leander J. III; Díaz, José Luis; Paul, Ara G. (May 1983). "Ethnopharmacology of ska María Pastora (Salvia divinorum, Epling and Játiva-M)". Journal of Ethnopharmacology 7 (3): 287–312
  14. Marushia, Robin (June 2003). "Salvia divinorum: The Botany, Ethnobotany, Biochemistry and Future of a Mexican Mint" Ethnobotany
  15. Aedsalvei - imeline ravimtaim, 07. juuni 2011, Aialeht.ee, Veebiversioon (vaadatud 13.02.2014)
  16. Sinikka Piippo, Ulla Salo,"Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 352, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
  17. Reisfield, Aaron S. (1993). "The botany of Salvia divinorum (Labiatae)". SIDA, Contributions to Botany 15 (3): 349–366
  18. Grof, Stanislav (Fall 2001). "Stanislav Grof interviews Dr. Albert Hofmann Esalen Institute, Big Sur, California, 1984". Maps: Multidisciplinary Association for Psychedelic Studies XI (2).
  19. Albert Hofmann,[http://books.google.ee/books?id=glPNoC2N-IgC&pg=PA231&dq=Turbina+corymbosa+and++Hofmann&hl=et&sa=X&ei=lC4KU4fwMOzW4ATurYDYDQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Turbina%20corymbosa%20and%20%20Hofmann&f=false LSD: My Problem Child, lk 107, 2013, Oxford University Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles)
  20. Medana, Claudio; Massolino, Cristina; Pazzi, Marco; Baiocchi, Claudio (December 2005). "Determination of salvinorins and divinatorins in Salvia divinorum leaves by liquid chromatography/multistage mass spectrometry". Rapid Communications in Mass Spectrometry 20 (2): 131–136.
  21. Valdés, Leander J. III; Díaz, José Luis; Paul, Ara G. (May 1983). "Ethnopharmacology of ska María Pastora (Salvia divinorum, Epling and Játiva-M)". Journal of Ethnopharmacology 7 (3): 287–312.
  22. Boire, Richard Glen; Russo, Ethan & Fish, Adam Richard et al. (October 2002). "Salvia divinorum ~ Information Concerning the Plant and its Active Principle—(re. H.R. 5607)". The Salvia divinorum Defense Fund. Center for Cognitive Liberty & Ethics (CCLE).
  23. "Salvia divinorum: effects and use among YouTube users, Cornell Info 2040 - Networks," http://expertvoices.nsdl.org/cornell-info204/2010/04/22/salvia-divinorum-effects-and-use-among-youtube-users/.
  24. "Mind Hacks: The YouTube drug observatory," http://www.mindhacks.com/blog/2010/04/the_youtube_drug_obs.html.
  25. [1]
  26. Reisfield, Aaron S. (1993). "The botany of Salvia divinorum (Labiatae)". SIDA, Contributions to Botany 15 (3): 349–366
  27. Jenks, Aaron A.; Walker, Jay B.; Kim, Seung-Chul (2010). "Evolution and origins of the Mazatec hallucinogenic sage, Salvia divinorum (Lamiaceae): a molecular phylogenetic approach". Journal of Plant Research 124 (5): 593–600
  28. Foley, Michael J.; Hedge, Ian; Moller, Michael (2008). "The enigmatic Salvia tingitana (Lamiaceae): a case study in history, taxonomy and cytology". Willdenowia 38: 41–59
  29. "Growing your OWN Salvia divinorum Seeds: A Simple Step by Step Illustrated Guide"
  30. Spectral Mindustries,THE SALVIA DIVINORUM GROWER'S GUIDE, 1998, Veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles)
  31. Jim DeKorne, Psychedelic Shamanism, Updated Edition: The Cultivation, Preparation, and Shamanic Use of Psychotropic Plants, lk 187, 2011, North Atlantic Books, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.02.2014) (inglise keeles)
  32. Siebert, Daniel. "The Legal Status of Salvia divinorum". The Salvia divinorum Research and Information Center. Vaadatud 19.02.2014
  33. Erowid. "Salvia Legal Status". Erowid. Vaadatud 19.02.2014
  34. www.postimees.ee/1362708/narkootiliste-ainete-nimekiri-taieneb-kahe-taimega Vaadatud 19.02.2014
  35. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1261/1201/3004/SOM_m39_lisa.pdf#
  36. Jim DeKorne, Psychedelic Shamanism, Updated Edition: The Cultivation, Preparation, and Shamanic Use of Psychotropic Plants, lk 188, 2011, North Atlantic Books, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.02.2014) (inglise keeles)
  37. Philip Robson,Forbidden Drugs, Oxford University Press, 3 ed, lk 119, 2009, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles)
  38. Mowry, M.; Mosher, M.; Briner, W. Acute physiologic and chronic histologic changes in rats and mice exposed to the unique hallucinogen salvinorin A. J. Psychoactive Drugs 2003, 35, 379 - 382
  39. Zhang, Yong; Butelman, Eduardo R.; Schlussman, Stefan D.; Ho, Ann; Kreek, Mary Jeanne (May 2005). "Effects of the plant-derived hallucinogen salvinorin A on basal dopamine levels in the caudate putamen and in a conditioned place aversion assay in mice: agonist actions at κ-Opioid receptors". Psychopharmacology 179 (3): 551–558.
  40. Hasebe K, Kawai K, Suzuki T, Kawamura K, Tanaka T, Narita M, Nagase H, Suzuki T (October 2004). "Possible pharmacotherapy of the opioid kappa receptor agonist for drug dependence". Annals of the New York Academy of Sciences 1025: 404–13.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]