Masateegid

Allikas: Vikipeedia
Tantsivad masateegi neiud Huautla de Jimenezis.

Masateegid on indiaanirahvas, kelle asuala on Mehhikos, Oaxaca osariigis, Sierra Mazateca piirkonnas ja kogukonniti elavad nad ka lähedastes Puebla ja Veracruzi osariikides. Nad kutsuvad ennast oma keeles has shuta enima, mis tähendab kultuuri või traditsioonidega inimesi.

Keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Masateekide keel kuulub popoloogi keelte perekonda, mis omakorda kuulub Kesk-Ameerika indiaani Oto-mange keelte keelkonda. Masateegid kasutavad lisaks tavakeelele ka vilekeelt.

Religioon ja rituaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Masateekide religioosses maailmapildis on segunenud kristlik religioon ja nende enda põliskultuurilised uskumused. Näiteks kasutavad masateegi šamaanid oma rituaalides ja spiritualistlikel eesmärkidel psühhoaktiivseid taimi ja seeni, seostades neid kristlike pühakutega. Rituaalides võib olla ka teisi kristlikke elemente. Psühhoaktiivsete taimede-seente hulka kuuluvad psilotsübiin seened, psühhoaktiivsete lehtertapuliste seemned (näiteks liikide Ipomoea tricolor ja Turbina corymbosa) ja luulusalvei (Salvia divinorum). Luulusalveid nimetavad masateegi šamaanid kristliku pühaku, Neitsi Maarja, järgi näiteks ska María Pastora. Masateegi indiaanlastest ja nende spirituaalsetest praktikatest on hispaanlaste saabumise eelse aja kohta vähe teada. Mitmed uurijad on märkinud, et masateekitelt on nende šamanistliku kultuuri kohta raske informatsiooni saada, kuna nad kipuvad olema sel teemal salatsevad. Üks paremini teatud masateegi šamaan oli María Sabina.