Jean-Baptiste de Lamarck

Allikas: Vikipeedia
Jean-Baptiste Lamarcki portree

Jean-Baptiste de Lamarck (1. august 174418. detsember 1829 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees. Lamarcki peateos oli "Philosophie Zoologique" (1809), kus ta avaldas oma teooria liikide muutumisest ja selle põhjustest. See oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, nn lamarkism.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lamarck sündis 11. lapsena vaesunud aadlike perekonnas. Lamarcki sunniti õppima Amiensi jesuiitide koolis, kuid pärast oma isa surma 1760. aastal liitus ta sõjaväega. Preisi armees sõdides võttis ta osa Seitsmeaastasest sõjast (1756–1763), kus pälvis sõjalise autasu. Monaco tööpostil olles hakkas ta huvituma loodusteadustest ja otsustas õppida arstiteadust. Kui ta 1766. aastal sai õppustel haavata, lahkus ta sõjaväest ja jätkas meditsiiniõpinguid.

Lamarck oli eriti huvitatud botaanikast, mida ta õppis peaaegu 10 aastat Bernard de Jussieu' juhendusel.

Peale botaanika ja meditsiini tegeles ta ka keemia, füüsika, geoloogia, paleontoloogia jt valdkondadega.

Aastast 1799 oli ta Prantsuse Teaduste Akadeemia liige.

Oma teoses "Flore Française" tutvustas ta esmakordselt taimede dihhotoomilist määramisviisi.

Lamarck võttis ühena esimestest kasutusele ka termini "bioloogia".

Aastal 1818 jäi ta pimedaks, elu lõpu elas viletsuses.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lamarcki seisukohad evolutsiooni mehhanismide kohta on kontsentreeritult sõnastatud Lamarcki seadustes.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]