Arutelu:Liik (bioloogia)
Anonüümne kasutaja on artiklis Liik bioloogias, mis tuleb ümber suunata artiklile Liik (bioloogia), kirjutanud:
Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma geenifond ning leviala. Liigi isendid võivad vabalt ristuda ja saada paljunemisvõimelisi järglasi.
See tekst tuleb integreerida artikliga Liik (bioloogia). Andres 03:20, 11 Jan 2004 (UTC)
Kas kolmas ja neljas mitte ei korda esimest ja teist? Andres 9. november 2007, kell 17:59 (UTC)
- Ma ei tea, kust pärineb see morfoloogiline liigi mõiste; bioloogiline ja tüpoloog. kontseptsioon on igatahes tunnustatud --Dj Capricorn 9. november 2007, kell 19:00 (UTC)
Siin oli varem niisugune tekst:
Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav. Liigi mõistele on mitu põhilist lähenemisviisi:
- Morfoloogiline liik on organismide rühm, kellel on eristatav vorm: me teeme näiteks vahet kana ja pardi vahel, sest nende noka kuju on erinev ja pardi jalgadel on ujulestad. Nii on liiki mõistetud juba iidsest ajast. Kuigi morfoloogilist liigimõistet on palju kritiseeritud, on see kõige tavalisem arusaam liigist ning bioloogias kasutatakse seda endiselt, eriti taimede puhul.
- Bioloogiline liik on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. Samasse liiki kuuluvad isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning saada paljunemisvõimelisi järglasi. Ka seda seletust on kritiseeritud, sest fraas 'vaba ristumine' ei ole üheselt määratletud.
- Tüpoloogiline liik on organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest liikidest erinema mitme tunnuse poolest.
- Geneetiline liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja leviala.
Andres 3. november 2011, kell 21:00 (EET)
Retsensioon[muuda lähteteksti]
Artiklil olid positiivsed ja negatiivsed küljed. Kirjeldan igat tähelepanupunkti eraldi.
Keeleline kvaliteet: Kohati märkasin keelelist ebakorrektsust. Näiteks lause Liikide ideel on pikk ajalugu, mina oleksin koostanud sellise lause Liik, sellise sõna mõttel on pikk ajalugu. Tihti kasutati ka sõnu see ja need, fraasid oleks saanud ära jätta (lause mõte ei oleks muutunud) või asendada muude väljenditega (vastavalt märkasin neid sõnu liigidefinitsiooni probleemi teema all ja klassifitseerimise olulisuse teema juures). Mõned laused olid kohati ka liiga pikad, näiteks Vahepeal, eriti minevikus, kui suhtlemine oli raskendatud, on antud süstemaatikute poolt liikidele, mis hiljem on osutunud üheks liigiks, erinevad nimetused. Mõttest saab aru, aga lausestust saaks keeleliselt paremaks muuta. Kokkuvõte: ei olnud suuri eksimusi, vaid mõned liiga pikad laused ja samade sõnade kasutamine.
Sisukus, põhjalikkus, teema kaetus: Artikli peateemaks oli defineerida mõiste Liik. Tekstis oli mõiste lahti seletatud. Oli välja toodud, miks on sõnal liik mitu erinevat seletust ja kust need erinevused tulevad. Artikkel sisaldas mõiste definitsiooni kõikidest aspektidest. Tekst oli illusteeritud pildi ja tabelitega, oli toodud näiteid. Kohe artikli algul oli välja toodud taksonoomia, kust sai hea ülevaate liigi asukohast võrreldes teiste taksonitega. Kui välja tuua miinus, siis oleks see ajaloo puudumine. Mina käsitleks siin teemas ka ajalugu (kuidas sai takson liik alguse; kes selle peale esimesena tuli; kuulsamad taksonoomid jne?). Kokkuvõte: põhjalikkuse puuduseks oli ajaloo puudumine, muidu artikkel defineeris mõiste ilusti.
Vikipeedia tavad: Artiklis oli viiteid kasutatud piisavalt. Ülesehitus sarnaneb heale artiklile.
Kokkuvõte: Artiklit lugedes sain aru, et peamine teema on liigi defineerimine. Tekstist tuleb mõiste kenasti välja, juurde on veel lisatud põhjendused miks kõik ei defineeri liiki ühtemoodi. Vaatamata mõnedele keelelistele ebakorrektsustele on artikkel arusaadav. --Hulinga 10. november 2011, kell 20:36 (EET)
To Hulinga
Teaduslik tekst ei ole trükk kusagilt ilukirjanduslikust väljavõttest, mis tähendab, et teatavad kordused on mõistetavad ja vahel isegi vajalikud.
Rohekäpp 10. november 2011, kell 20:58 (EET)rohekäpp
Esimese taseme pealkirju moodusta ==Pealkiri== ja teise taseme omi ===Pealkiri===, eraldi joont pole vaja teha. Nimetamise alajaotuses on täpploendi osa segane. Kooloni ees ei käi tühikut. Vahepeal, eriti minevikus, kui suhtlemine oli raskendatud, on antud süstemaatikute poolt liikidele, mis hiljem on osutunud üheks liigiks, erinevad nimetused. Võib tulla ette ka ühe taksoni jagamist mitmeks, sageli uueks, taksoniks või ka mitme taksoni liitmist üheks. Neid lauseid tuleks kohendada. Mõnikord ei identifitseerita kirjanduses liike .... Arvude vael kasuta "kuni" tähenduses mõttekriipsu. Adeliine 15. november 2011, kell 13:21 (EET)
Võtsin järgneva välja, kuna need andmed ei sisaldu viidatud allikas, ning pole ka kokkusobivad autoriteetsete hinnangutega: * 5-10 miljonit bakterit
Samuti võtsin välja selle (tõlkimata skeem):--Dr Oldekop 15. november 2011, kell 14:29 (EET)
Kogu liikide arv (hinnanguline): 7-100 miljonit (kirjeldatud ja kirjeldamata), sealhulhas:
Liigi definitsioon vs liigi kontseptsioon[muuda lähteteksti]
Erast Parmasto järgi pole liigi definitsioon ja liigi kontseptsioon sünonüümid. Inglise vikis ilmselt ei püüta neid eristada. Et asjast paremat ülevaadet saada, vt: [1]. Peale selle on veel olemas ka mõiste liigi praktiline standard, mis küll paljudel autoritel langeb mõistega "liigi definitsioon"--Bioneer1 19. november 2011, kell 00:12 (EET)