Domeen (bioloogia)

Allikas: Vikipeedia

Domeen (Regio) on bioloogias praeguse seisuga kõrgeim taksonoomiline kategooria, üks eluslooduse suurjaotusi.

Domeenist ühe astme võrra madalam taksonoomiline kategooria on riik.

Domeeni mõiste võttis 1990. aastal kasutusele molekulaarbioloog Carl Woese, kes jaotas eluslooduse kolmeks domeeniks – eukarüoodid, bakterid (ehk eubakterid) ja arhed.

Enne seda jaotati elusloodus kaheks suureks rühmaks (prokarüoodid ja eukarüoodid).

Uurides prokarüootsete organismide rRNA 16s subühikuid, näitas Woese, et osa prokarüoote on teistest silmnähtavalt erinevad ning paljude tunnuste alusel fülogeneetiliselt isegi lähedasemad eukarüootidele. Nende andmete põhjal postuleeris ta, et eukarüoodid ja arhed pärinevad ühisest eellasest ja bakterid on fülogeneetiliselt varem lahknenud, mistõttu prokarüootide rühm pole monofüleetiline võrreldes eukarüootidega. Hilisemad uuringud kinnitasid seda arvamust (näiteks arhede ja eukarüootide rakumembraani biokeemiline koostis ja viburi ehitus on sarnasem kui bakteritel ja arhedel). Bakterite ja arhede vahelisi erinevusi on veel - DNA replikatsiooni- ja transkriptsioonimehanismid arhedel ja bakteritel on erinevad, näiteks koosneb bakterite RNA-polümeraas vaid 4 subühikust, samal ajal kui arhedel koosneb RNA-polümeraas 16 subühikust, mis on tunduvalt sarnasem eukarüootidele. Lisaks esineb arhedel DNA pakkevalke - histoone, mida seni oli omaseks peetud vaid eukarüootidele. Sellest tulenevalt tehti ettepanek võtta kasutusele riigist kõrgem takson ning jaotada elusloodus kolmeks domeeniks. Selline klassifikatsioon võeti kiiresti omaks ja on praegu valdav.

Domeenid elu puul

Kolme domeeni kontseptsiooni on kritiseeritud viidates sellele, et arhede ja bakterite genoom on küllaltki sarnane ja muud biokeemilised erinevused on võib-olla ületähtsustatud. Viimasele väitele ei ole seni siiski piisavat kinnitust.

Viiruste paigutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paraku pole viirustel selles eluslooduse jaotamise süsteemis (seni veel) kohta kuna:

  • Pole selge, kas üleüldse käsitleda viiruseid elusolenditena või väga keerukate molekulikompleksidena;
  • Viiruste päritolu on samuti väga ebaselge, tõenäoline on, et tegemist pole monofüleetilise rühmaga, arvatavasti on mõned viirused tekkinid mobiilsetest DNA elementidest, mõned on äärmuseni lihtsustunud bakterid ning mõned ka täiesti iseseisvalt arenenud.
  • Viiruste endi taksonoomia on praeguse seisuga ülimalt segane ning põhineb veel paljus morfoloogilistel ja biokeemilistel tunnustel, mis ei pruugi peegeldada nende omavahelist sugulust.

Kuni neis küsimustes puudub selgus ei ole võimalik viiruseid "elu puule" lisada. Kirjanduses on viiruseid käsitletud mõnikord rühmana "rakutud" (Acellularia).

Hiljuti avastatud Mimiviruse unikaalsed omadused on andnud siiski põhjuse alustada diskussiooni "elu puule" neljanda haru lisamiseks, mis hõlmaks endas mõningaid viiruseid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Taksonoomia

Domeen
Riik

Põhikond


Hõimkond

Alamhõimkond

Ülemklass
Klass
Alamklass
Ülemleegion
Leegion

Alamleegion

Ülemselts
Selts
Alamselts

Infraselts

Ülemsugukond
Sugukond

Alamsugukond


Triibus
Alamtriibus

Infratriibus


Perekond

Alamperekond


Liik

Alamliik