Laukapuu

Allikas: Vikipeedia
Laukapuu
Laukapuu
Laukapuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Roosilaadsed Rosales
Sugukond: Roosõielised Rosaceae
Alamsugukond: Ploomipuulised Prunoideae
Perekond: Toompuu Prunus
Liik: Laukapuu
Ladinakeelne nimetus
Prunus spinosa
L.

Laukapuu (Prunus spinosa) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv põõsas.

Laukapuu on tetraploidne. Tal on 32 kromosoomi.

Laukapuu on Eestis looduskaitse all.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laukapuu kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias. Eestis leidub teda läänerannikul ja saartel (Saaremaal ja Väike-Pakril). Ta on naturaliseerunud Uus-Meremaal ja Põhja-Ameerika idaosas.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laukapuu on keskmise kõrgusega põõsas või 3–4 m, rekordina kuni 8 m kõrgune rohkesti harunev puu. Ta võib moodustada läbimatuid tihnikuid.

Tema võrsed on karvased, oksad enamasti astlalised. Koor on noorena punakas- kuni tumepruun, hiljem tumehall kuni mustjas ja kestendav.

Laukapuu lehed on äraspidimunajad, saagja servaga, 2–4 cm pikad, 1–2 cm laiad, noorelt alt karvased.

Laukapuu õitseb enne lehtimist. Õied paiknevad ühekaupa või ka ebakorrapäraselt paariti. Õied on valged, 1,5 cm läbimõõduga, 5 kreemikasvalge kroonlehega. Õied on mõlemasoolised ja neid tolmeldavad putukad.

Laukapuul on lühikese viljavarrega väikesed sinkjasmustad luuviljad. Need on väikesed, läbimõõduga kuni 12 mm, kerged ega ripu allapoole nagu teistel ploomipuuliikidel. Viljaliha on rohekas ja luuseemne küljes kinni.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laukapuu on külmakindel ja mulla suhtes vähenõudlik. Ta talub kuiva, kuid annab palju juurevõsusid ja metsistub kiiresti. Laukapuu on valgusenõudlik.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laukapuu sobib ploomipuusortide aluseks. Punaseleheline sort 'Purpurea' on kasutusel iluaianduses.

Laukapuu marjad on mõrkjad. Öökülmad mahendavad veidi nende maitset. Viljadest valmistatakse hoidiseid ning likööre.

Kuna laukapuu oksad on okkalised ja ta moodustab kergesti tihnikuid, siis istutatakse laukapuid üksteise kõrvale ritta selleks, et saada hekki.

Laukapuu on hea põletuspuu. Ta annab palju sooja ja vähe suitsu.

Minevikus valmistati laukapuust jalutuskeppe ja sõjanuiasid.

Laukapuu lehti söövad paljude liblikaliikide röövikud.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]