Kasvuhormoon
Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja teistel loomadel. Kasvuhormoon koosneb 191-aminohappest ja see on üheahelaline polüpeptiid, mida sünteesivad, talletavad ja eritavad somatotroopsed rakud ajuripatsi eessagaras.
Kasvuhormooni täpne toime organismis on lõpuni läbi uurimata.
1981. aastal õnnestus esmakordselt kasvuhormooni sünteesida. Organismis toodetavat kasvuhormooni nimetatakse somatotropiiniks, sünteetilist kasvuhormooni somatropiiniks.
Kasvuhormooni kasutatakse laste kasvuhäirete ravis.[1], [2]
1989. aastal lisas Rahvusvaheline Olümpiakomitee kasvuhormooni keelatud ainete nimistusse. Alates 2010. aastast kasutatakse sportlaste testimisel kasvuhormooni kasutamise tuvastamiseks Ülemaailmse Dopinguvastase Agentuuri ehk WADA heakskiidetud teste. Mitmed spordimeditsiini-alased uuringud on näidanud, et kasvuhormooni kasutamine ei paranda sportlikke tulemusi ning põhjustab mitmeid kõrvalnähtusid. Kasvuhormooni pikaajaline tarvitamine tõstab mitmete haiguste riski.
Välislingid[muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kasvuhormoon |
- "Biokeemik: tehis- ja loomulikku hormooni on raske eristada" ERR, 8. aprill 2011
- "Andrus Veerpalu juhtum: Mis on kasvuhormoon?" Novaator, 8. aprill 2011
- 29. august 2011, Priit Pullerits, Veerpalu kaitsev teadlane kritiseerib dopingutesti usutavust. Küsimustele vastab Sulev Kõks, postimees.ee