Kasutaja:Sandratihh/Itaalia põllumajandus

Allikas: Vikipeedia
Toscana põld ja küngas
Itaalia põld, Marche regioon
Itaalia oliivid

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike – vaid 2% ja hõivatud vaid 3,9% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on väike: ainult üks kahekümnendik ekspordituludest tuleb põllumajandusest.[1]

Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood on mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik, aga põhjaosas asuvad Alpid.

Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Itaalia keskosas, Appennini peal ja Itaalia põhjaosas Alpi peal on kõrgusvööndlisuse ala. Po jõe lähedal on lentmets ja Vahemere ääres on vahemereline kuivalembene põõsastik.

Itaalia idaosas on paakunud mustmullad, saartel ja lõunaosas onkõvalehise mets, võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Lääneosas ja põhjaosas on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Po jõe lähedal on alluviaalmullad.

Itaalia loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põllumajanduse arengule riigi edela- ja idaosas ning ebasoodsad riigi lääne- ja põhjaosas.

Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia maismaa pindala on 29414 tuhat Ha, 13728.5 tuhat Ha neist on põllumaa (46.7 %). Mis haritavasse maasse puutub, siis see on 24 % maismaast. Mitmeastase põllukultuuri osa on 8% ja 14% rohumaa. Itaalia territooriumil on 32% metsad, 2.4% sisseveekogud ja 21.6% muud maad.[2]

Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia on üks maailma suurimaid nisutootjaid (7,8 mln tonni). Samuti kasvatatakse viinamarja (5,9 mln t), tomateid (5,1 mln t), oliivi (3 mln t), suhkrupeet (2,5 mln t), juurviljaid (2 mln t), õunu (1,9 mln t),  apelsini (1,8 mln t), kartuleid (1,6 mln t), riisi (1,6 mln t), virsikuid ja nektariini (1,3 mln t) jms.[2]

Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalias peetakse palju loomi. Kõige rohkem on veiseid (6,1 mlt ), pühvli (402 t ), lambu (7 mln ), kitseid (891 t ), sead (8,7 mln ), hobused (393,9 t ), kanad (136 mln ), kalkunid (25 mln ). Ka Itaalias kasvatakse eesleid, muulid, küüliku jms[2]

Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalias toodetakse palju õli liiki:oliivi, sooja, raps, kokoose jms. Ka odraõlu (1,3 mln t) ja veini (4,1 ,mln t).

Itaalias toodetakse tooteid, mis on tehtud loomade rasvast. Kõige suurimad on värske lehmapiim (10,6 mlt t), sealiha (1,7 mln t), kanaliha (0,9 mln t), veiseliha (0,9 mlt t), kanamunad (0,8 mln t), veiseliha (0,6 mln t), lambapiim (0,4 mln t) ja lambaliha (0,1 mln t).

Kõige rohkem toodetakse piima (2,9 mln t), värske koor (0,1 mln t) ja juustu (1,2 mln t). Ültse ei toodeta kuiv piima, rasvata juustu ja piimavadaku. Ka toodetakse võid, kuiv vadaku, pühvlijuustu, lambajuustu, kitsejuustu, searasva ja rasva.[2]

Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Import[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem importeeritakse nisu (7,3 mln t) ja maisi (2,7). Ka suur hulk toodetakse sojauba (2,3 mln t), suhkru (1,3 mln t), palmiõli (0,9 mln t), odra (0,9 mln t), sealiha (0,8 mln t), odraõlu (0,7 mln t) ja banaane (0,6 mln t).[2]

Eksport[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem eksporteeritakse vett ja jääd ( 3,2 mln t), veini (2,4 mln t), makaroone (1,7 mln t), tomateid (1,1 mln t), õunu (0,9 mln t), riisi (0,7 mln t), tomatipasta (0,7 mln t) ja viinamarju (0,5 mln t).[2]

Sellest võiks järeldust teha, et Itaalias on ülekaalus import.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]