Lambaliha

Allikas: Vikipeedia
Lamba tükid.

Lambaliha on kodulamba liha, mida tarvitatakse kulinaarias.

Lambalihal on tähtis roll Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Araabia köögis. 21. sajandil süüakse kõige rohkem lambaliha Pärsia lahe äärsetes riikides, Uus-Meremaal, Austraalias, Kreekas, Uruguais, Suurbritannias ja Iirimaal. Neis maades süüakse 3–18 kilo liha inimese kohta aastas. Lambaliha on populaarne ka Prantsusmaal, Aafrikas (eriti Maghribis), Kariibi mere saartel, Lähis-Idas, Indias ning mõnes Hiina piirkonnas. Sageli tuleneb see lambakasvatustraditsioonist. Samas tarvitab keskmine USA elanik lambaliha aastas vaid pool kilo või vähem; selle asemel süüakse aastas keskmiselt 22 kilo sea- ja 29 kilo veiseliha.

Eriti just neis riikides võidakse levinud või traditsioonilisi toite valmistada rupskitest. Mitmel pool maailmas peetakse lamba munandeid delikatessiks. Üks tavatumaid toite on Šoti rahvusroog haggis: lamba siseelundid küpsetatakse koos kaerakruupide ja hakitud sibulatega lambamaos. Norra rahvustoitude hulka kuulub lambapeast valmistatud smalahove. Traditsiooniliselt valmistatakse ka Kesk-Aasias, Kaukaasias ning Lähis-Idas populaarset pilaffi ja šašlõkki just lambalihast.

Eestis tarvitatakse lambaliha toiduks suhteliselt vähe, kuid tänapäevases eesti köögis pole see siiski tundmatu. Paljud võõrastavad lambaliha nn lanoliinimaitse pärast, mis tuleneb lammaste valest toidust ja valmistusviisist. Enamasti lambaliha küpsetatakse või hautatakse, Eestis seda tavaliselt ei keedeta.