Kasutaja:Alina Fomitsova/Küprose põllumajandus
Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Küprose põllumajanduse osa SKTs on üsna väike - vaid 2.4% ja hõivatud vaid 8.5%[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on keskmine.
Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Küprose mullad on kõvalehise metsa ja rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad.Enamik saare osa on mägedega kinni. Mööda põhjarannikut on Kireni mäeahelik ja saare edelapoolsel põllel on Troodose mäemassiiv. Nende mäemassiivide vahel asub viljakas tasandik Masaori. Küpros asub lähistroopikavöötmes, uhtub kõikidest pooldest Vahemerst. Aasta keskmine saademete hulk on 375 mm tasandikul, mäestikkudes - 500-750 mm, mäetippudes - kuni 1000 mm. Talvel keskmine õhutemperatuur päeval on 10-20 °C, öösel 5-12 °C, suvel päeval 25-40 °C ja öösel 25-35 °C.
Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Küprosel kasvatatakse kartulit (113 tuh t)[2]. Samuti kasvatatakse viinamarja (46 tuh t), mandariinisid (40 tuh t), greipisid (25 tuh t), apelsinisid (22 tuh t), arbuusisid (20 tuh t).
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: veised - 57 tuh[3], lambad - 347 tuh, kitsed - 243 tuh, sead - 357 tuh, hobused - 0.6 tuh, eeslid - 5 tuh, muulid - 1 tuh, kanad - 3 tuh.
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Küprosel toodetakse õlut (33 tuh), õli (2 tuh), veini (12 tuh)[3].
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Import[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Küprosel importeeritakse ootra (202 tuh), maisi (187 tuh), soja (103 tuh)[3].
Eksport[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Küprosel eksporteeritakse juustu (9 tuh), kartulit (111 tuh)[3].