Entsüklopeedia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; Denis Diderot' toimetatud entsüklopeedia kohta vaata artiklit Entsüklopeedia (Diderot)

Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (erialaentsüklopeedia).

Sõna tuleb kreeka väljendist "enkyklios paideia" (sõna-sõnalt 'ringis harjutamine', tõlkevastena on kasutatud sõna "haridusring"). Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' pärineb aastast 1644, tihti viidatakse prantsuskeelsele "Encylopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Artes, et des Métiers" (17511765).

Entsüklopeediad võivad olla üldised kirjutades paljudest erinevatest teemadest (näiteks "Encyclopædia Britannica") või spetsialiseerunud kirjutades ühest alast (näiteks meditsiini, filosoofia, õiguse jne entsüklopeedia). Samuti on olemas entsüklopeediaid, mis on kirjutatud paljudest teemadest, aga ühest kindlast vaatepunktist (kultuuriline, rahvuslik, riiklik, jne; näiteks "Suur nõukogude entsüklopeedia").

Entsüklopeediad ja Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti alal hakati saksa kultuuriringkonda kuulumise tõttu esmalt kasutama saksakeelseid entsüklopeediaid. Nende kättesaadavus oli juhuslik ja laiemat levikut need ei saanud.

Oluline muutus toimus Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Ülikooli raamatukogu esimene direktor professor Johann Karl Simon Morgenstern hakkas süstemaatiliselt tellima erinevaid maailmas ilmunud entsüklopeedilisi teatmeteoseid[viide?].

Esimene väljaspool teadusasutusi ja intellektuaalide kodudest laialdasemalt kättesaadav entsüklopeedia oli venekeelne "Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik" (ilmus 1890–1907). See telliti paljudesse ametiasutustesse, samuti ka rikkamatesse peredesse.

Esimest eestikeelset üldentsüklopeediat kavatseti välja anda 19. sajandi lõpul[1]. Aastal 1891 tahtis Jaan Nebocat välja anda "Üleüldise Teadustesõnaraamatu", mille käsikiri oli väidetavalt valmis, ent trükki see ei jõudnud[1].

Karl August Hermanni poolt väljaantud "Eesti Üleüldise teaduse raamatu" tiitelleht

Esimene eestikeelne entsüklopeedia oli Karl August Hermanni koostatud "Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon" (1900–1906)[1]. Entsüklopeediast jõudis ilmuda esimene köide A-täht (1900–1904) ning osa teisest köitest B-täht (1906)[1].

Aastatel 1908–1909 ilmus Tartus Jakob Martin Muide eestvõttel 7 vihikut "Hariduse sõnaraamatut"[1]. See sisaldas märksõnu A-st kuni märksõnani defnitsioon. Sõnaraamat jäi lõpetamata[1].

Eesti esimese vabariigi ajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1931 avaldas kirjastus "Elu" 3-köitelisena kavandatud entsüklopeedia "Konversatsioon-leksikon: teaduste sõnaraamat"[1]. Sõnaraamatust jõudis ilmuda 1. köite 1. raamat, jõudes märksõnani aktsidentsid[1].

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne lõpuleviidud üldentsüklopeedia[1]. See ilmus aastatel 19321937 8 köites[1]. Täiendusköitest jõuti 1940 avaldada 4 vihku[1].

Aastel 1937–1939 andis kirjastus "Loodus" välja üheköitelise "Väikese entsüklopeedia" ja selle 3 lisatrükki[1]. Ühtekokku oli seal u 30 000 märksõna[1].

Aastal 1937 hakkas Noor-Eesti Kirjastus Tartus välja andma 1-köitelist ja kavandatult 10-vihikulist "Eesti Rahvaleksikoni"[1]. Aastal 1940 leksikoni väljaandmine katkes, jõuti välja anda 8 vihikut kuni märksõnani manustama[1].

Eesti NSV ajal ja Välis-Eesti entsüklopeediad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • ENEKE on aastatel 1982–1986 ilmunud 4-köiteline noortele suunatud üldentsüklopeedia.

Pärast taasiseseisvumist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2002. aastal tehti algust Vikipeedia projekti raames eestikeelse Vikipeediaga. Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

Veebientsüklopeediad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 2001. aastal alustatud Vikipeediat, mis on paljukeelne kõigile redigeerimiseks avatud universaalentsüklopeedia, on alustatud ka mitme teise veebientsüklopeediaga. Need erinevad Vikipeediast ühest küljest selle poolest, et redigeerimisõigus on enamikus neist piiratud — selleks tuleb tõendada oma asjatundlikkust antud valdkonnas, või koguni tuleb olla tunnustatud spetsialist antud küsimuses, artikleid retsenseeritakse ning autoriks olles tuleb esineda oma tegeliku nime all. Teisest küljest on need entsüklopeediad tihti piiratuma temaatikaga.

Peamised veebientsüklopeediad Vikipeedia kõrval on:

  • Citizendium – universaalentsüklopeedia, kuid asjatundjate poolt kirjutatud ja retsenseeritavate artiklitega;
  • Kathpedia – katoliiklik veebientsüklopeedia;
  • Filosoofia veebientsüklopeedia – filosoofiateemaline veebientsüklopeedia;
  • Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia – eelmisest professionaalsem filosoofiale pühendatud veebientsüklopeedia;
  • Scholarpedia – ekspertide kirjutatav neuroteaduste ja astrofüüsika teemaline veebientsüklopeedia.
  • Encarta - Microsofti entsüklopeedia, mida algselt müüdi CD-plaadil; veebiversioon suleti 2009.

Lisaks neile on veel palju pisemaid veebientsüklopeediaid. Samuti on mitmed raamatuina trükitud entsüklopeediad teinud oma veebiversioonid — näiteks Encyclopædia Britannica, Catholic Encyclopedia ja TEA entsüklopeedia.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 50.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eessõna 1932–1937 väljaantud Eesti Entsüklopeediale. (terviktekst)


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]