Küpressilised

Allikas: Vikipeedia
Küpressilised
Mammutipuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Küpressilised Cupressaceae
Rich. ex Bartl., nom. cons.

Küpressilised (Cupressaceae) on okaspuulaadsete seltsi kuuluv igihaljaste okaspuude sugukond.

Küpressiliste sugukonda kuulub 27–30 perekonda 130–140 liigiga. Küpressiliste hulka arvatud sooküpressiliste alamsugukond loeti varem eraldi sugukonnaks.

Küpressilised on kõige laiema levilaga okaspuude sugukond. Nende levila ulatub Lõuna-Ameerika lõunaotsast (55°S, pilgeripuu) kuni Skandinaavia poolsaare põhjatipuni (71°N, harilik kadakas). Tiibetis kasvab india kadakas isegi 5200 m kõrgusel, mis on puittaimede kõrgusrekord. Neid ei kohta üksnes polaartundras ja selvas. Nad on ka kõrbes harvad, sest üksnes vähesed neist, näiteks sahaara küpress, suudavad taluda ränka põuda. Hoolimata sugukonna laialdasest levilast on siiski selle mitu liiki tugevalt ohustatud.

Eestis kasvab pärismaisena kadaka perekonda kuuluv harilik kadakas.

Küpressid on tavaliselt ühekojalised, harvem kahekojalised puud ja põõsad, mille kõrgus on 1–116 meetrit. Täiskasvanud puude koor on tavaliselt oranži kuni punakaspruuni värvi ja triibuline, sageli kihiline või koordub püstiste ribadena maha, aga mõnel liigil sile, soomuseline ja kõva.

Küpresside lehed võivad võrsel paikneda spiraalselt, samuti niisuguste ühest või mitmest okkast koosnevate kimpudena, mis paiknevad paarikaupa võrse vastaskülgedel, nii et iga kimbupaari läbiv tasand moodustab eelmise ja järgmisega täisnurga. Noortel taimedel on okkad pikad ja peenikesed, kuigi sageli pehmed, ning mõnel liigil jäävad nad sellisteks ka täiskasvanud taimedel, aga mõnel liigil muutuvad okkad täiskasvanud taimedel väikesteks ja soomusjateks. Vanad okkad ei kuku tavaliselt ükshaaval ära, sest küpressidele on omane kladoptoos: puult kukuvad maha terved vanad võrsed koos kõigi sellel võsul kasvavate okastega. Mõnel liigil seevastu kasvavad pikad ja harulised võrsesarnased lehed, mis langevad maha ükshaaval, kui puukoor hakkab ketendama. Enamik küpresse on igihaljad ja okkad püsivad neil 2–10 aastat, aga kolm perekonda (glüptostrobus, metasekvoia ja sooküpress) sisaldavad ka heitlehiseid liike.

Küpresside emaskäbid on kas puitunud või nahkjad, aga kadakatel marjataolised ja lihakad ning ühe või mitme seemnega. Nagu okkad, nii võivad ka käbisoomused paikneda liigist olenevalt kas spiraalselt, vastakuti või kimpudena. Seemned on tavaliselt väikesed, lapikud ja kahe tiivakesega, harva (näiteks soomusküpressil) kolmnurksed ja kolme tiivaga. Mõnes perekonnas (glüptostrobus ja soomusseeder) on üks tiib märksa suurem kui teine ning mõnes perekonnas (kadakas, mikrobioota, idaelupuu, sooküpress) on seeme suurem ja tiivutu. Taimealgmel on idulehti tavaliselt 2, aga mõnel liigil kuni 6.

Isaskäbide väljanägemine ja ehitus kõigub sugukonna piires vähem. Nad on 1–20 mm pikad ja nende soomused paiknevad samuti kas spiraalselt, vastakuti või kimpudena. Enamikul liikidel kasvavad nad ükshaaval võrse tipus, aga näiteks krüptomeerial lehe tipus ning kunningaamial ja kadakal Juniperus drupacea tihedates kobarates ning metasekvoial ja sooküpressil eraldi pikkades rippuvates pöörise moodi võrsetes.

Küpressiliste hulka kuulub maailma suurim elusolend: mammutipuu (tüve maht 1486,9 m³), kõrgeim elusolend: ranniksekvoia (kõrgus 115,55 m), peaaegu kõige jämedam elusolend: montezuma küpress (tüve läbimõõt 11,42 m, jääb alla üksnes ahvileivapuule) ja peaaegu kõige vanem elusolend: fitzroya (3622 aastat, jääb alla üksnes igimännile).

Harilik kadakas Saksamaal
Elupuu Belgias

Perekondi[muuda | redigeeri lähteteksti]