Ranniksekvoia

Allikas: Vikipeedia
Ranniksekvoia
Sequoia sempervirens Armstrong2.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Küpressilised Cupressaceae
Alamsugukond: Sooküpressilised Sequoioideae
Perekond: Sekvoia Sequoia
Liik: Ranniksekvoia
Ladinakeelne nimetus
Sequoia sempervirens
(D. Don) Endl.
Sequoia sempervirens Distribution.png
Sünonüümid
  • Gigantabies taxifolia J. Nelson
  • Taxodium sempervirens D. Don[2]

Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuuliik sekvoia perekonnast, selle perekonna ainuke liik. Koos mammutipuu (Sequoiadendron giganteum) ja metasekvoiaga (Metasequoia glyptostroboides) kuulub ta küpressiliste sugukonna alamsugukonda sooküpressilised.

Väidetavalt said kõik kolm liiki oma nime tšerokii silptähestiku looja Sequoyah' järgi.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ranniksekvoia on maailma kõrgeim puu, mille üksikud isendid võivad kasvada kõrgemaks kui 110 meetrit. Puu on erakordselt pikaealine, tule- ja haiguskindel. Teadaolevalt kõrgeim elus sekvoia on 2006. aastal mõõdetud Hyperion, mille kõrgus on 115,55 meetrit.

Puu võra on koonilise kujuga, oksad sirutuvad horisontaalselt või veidi allapoole. Tüve läbimõõt võib ületada 4,5 meetrit.

Koor on kuni 30 sentimeetri paksune, pehme ja kiuline. Koorele annab tema punase värvuse parkhape. Paksu koore happelisus kaitseb puud putukate, haiguste, seente ja tule vastu. Intensiivne tuli võib koore siiski läbida ja puu seest õõnsaks põletada. Kui vähegi elusat kudet säilib, taastab puu oma jõuvarud ja põlemishaavad armistuvad.

Võra ülaosas ja päikese käes on okaste pikkus 5...10 millimeetrit; noorematel puudel ja varjulistel okstel aga 15...25 millimeetrit. Albiino-puudel puudub klorofüll ning need toituvad, jagades juuresüsteemi roheliste puudega. Käbid on 15...32 millimeetri pikkused. Puu tolmleb hilistalvel.

Puud kasvavad sageli ringikujuliselt. Puu võib anda juurevõsusid igas suunas ning noored puud kasvavadki tavaliselt ringis emapuu ümber. Vahel ei ole nende okastik piisava valguse ning klorofülli puudumise tõttu roheline, kuid emapuu toidab ja kasvatab oma juurestiku kaudu noori puid sellisena palju aastaid ning üsna suurte mõõtmeteni. Ranniksekvoia on ainuke okaspuu, mis ajab juurevõsusid, kui puu maha raiuda. Lähestikku kasvavate puude juured põimuvad tihedalt omavahel läbi, pakkudes üksteisele tugeva kaitse tuulte vastu.

Seemned satuvad harva viljakale pinnasele, sest maapind on kaetud okaste ja lehtedega; ainult tulekahjud ja üleujutused loovad neile soodsad tingimused.

Pahkjate moodustiste all on uinunud pungad, mis vajadusel võrseid ajama hakkavad.

Leviala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30…65 kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani rannikust, California keskosast kuni Oregoni piirini. Vahetu ookeani rannik on puu jaoks liiga liivane, tuuline ja soolane.

Suurem osa levialast jääb merepinnast kõrgusele 30...750 meetrit, kuid harvemini kasvab ranniksekvoia ka meretasapinnal või kuni 920 meetri kõrgusel. Eelistatav kasvuala on mägedes, eriti aga nendevahelistes sügavates orgudes, kus tänu sagedasele udule võib leida kõige kõrgemaid ja vanemaid sekvoiasid.

Paljude isendite vanus ulatub üle 600 aasta, vanim teadaolev sekvoia on umbes 2200-aastane. Noored puud kasvavad väga kiiresti; esimese 20 aastaga võib puu kasvada kuni 20 meetri kõrguseks.

Ranniksekvoia kasvab tavaliselt koos erinevate ebatsuugade, kiviviljakute, läänetsuuga ja hariliku maasikapuuga, alustaimestikus on mitmesugused sõnajalgtaimed, oregoni jänesekapsas, roniv mürgipuu. Loomariiki esindavad erinevad hirved, oravlased, rähnid ja värvulised.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ranniksekvoia puit on väga väärtuslik. Et sekvoia tüvi on tavaliselt väga sirge, saadakse sellest kvaliteetset ja sirgekiulist puitu, mis on küll suhteliselt pehme, kuid mädanemiskindel. Puit on ilusa tekstuuriga, kerge ja vaiguvaba. Raudteede rajamise ajastul valmistati sekvoiapuidust liipreid ja ehitati raudteesildu. Nii tüvepuitu kui ka pahkasid kasutati mööbli ja treitud tarbeesemete valmistamisel. Tänapäeval rajatakse puidu saamiseks ranniksekvoia kultuurpuistuid.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Conifer Specialist Group 2006. Sequoia sempervirens.. IUCN Red List of Threatened Species. <www.iucnredlist.org>.. Kasutatud 09.04.2010. (inglise)
  2. Conifer database: Sequoia sempervirens.. Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist. Kasutatud 09.04.2010. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]