Ahvileivapuu

Allikas: Vikipeedia
Ahvileivapuu
Harilik ahvileivapuu Adansonia digitata
Harilik ahvileivapuu Adansonia digitata
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond: Kassinaerilised Malvaceae
Perekond: Ahvileivapuu Adansonia L.

Ahvileivapuu ehk baobab (Adansonia) on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnast.[1]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonda kuulub 10 liiki, mis kasvavad troopilises Aafrikas, Madagaskaril ja Austraalias[2]:

Adansonia digitata õis

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ahvileivapuudel on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhnavad õied.

Ahvileivapuu tüvi on pehme ning veerohke, mahutades kuni 100 000 liitrit vedelikku.[3]Kuivaperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku.

Ahvileivapuude niin on tugev ja nende puukoor sisaldab ravitoimega adansoniini.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ahvileivapuu vili

Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav.

Sunlandi Suur baobab[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sunlandi Suur baobab

Need puud võivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks. Käesoleval ajal loetakse kõige jämedamaks ahvileivapuuks Lõuna-Aafrikas kasvavat Sunlandi Suurt baobabi. Tema tüve läbimõõt on 10,64 m ja ümbermõõt 47 m.[4]

Nimi ja legendid ning uskumused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime nimetus tuleneb nii loomadele kui ka inimestele söödavatest viljadest.

Ahvileivapuud kutsutakse ka pea peale pööratud puuks. Temaga seostatakse mitmeid legende. Ühe legendi järgi olevat kurat rebinud ahvileivapuu maa seest välja ning surunud baobabi oksad maa sisse, juured aga jäid õhku. Teine legend jutustab temast kui esimesest puust, kelle jumal maa peale lõi ja kuni baobab nõudmisi esitas olevat jumal vihastanud ja puu vaigistamiseks pahupidi maa sisse keeranud.

Kohalikud on läbi aegade ahvileivapuud pühaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Aleksei Turovski, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp, Krista Kaur, Ahvileivapuust ämblikliiliani. Loomanimedega taimi meilt ja mujalt (2012), lk 13, Menu Kirjastus, ISBN 978 9949 495 09 2
  2. United States Department of AgricultureAgricultural Research Service, AreaGermplasm Resources Information Network (GRIN), Veebiversioon (vaadatud 28.11.2013) (inglise keeles)
  3. [1], Veebiversioon (vaadatud 28.11.2013)
  4. [2], Veebiversioon (vaadatud 28.11.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]