Metasekvoia (perekond)

Metasekvoia
Kaitsestaatus
Kriitilises seisundis  (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Küpressilised Cupressaceae
Alamsugukond	Sooküpressilised Sequoioideae
Perekond	Metasekvoia Metasequoia Miki, Hu ja W.C.Cheng

Metasekvoia (Metasequoia) on okaspuulaadsete seltsi küpressiliste sugukonda kuuluv heitlehine okaspuu.

Perekonna ainuke elusolev liik metasekvoia kasvab Hiinas. Teada on ka kolm fossiilset liiki.

Paleontoloogia

Mitmelt poolt põhjapoolkeralt on leitud metasekvoia fossiile ja nende põhjal on kirjeldatud üle 20 väljasurnud liigi, kuid tänapäeval ühendatakse need kõigest kolmeks liigiks ja ülejäänuid peetakse nende alamliikideks või paralleelnimedeks.

Paleotseeni ja eotseeni ajastul kasvasid Maal ulatuslikud metasekvoiametsad isegi nii kaugel põhjas kui 80° põhjalaiusel Ellesmere'i saarel ja Axel Heibergi saarel. Sel ajal oli seal keskmine õhutemperatuur 14–19 °C võrra soojem kui tänapäeval, kuid sellegipoolest esinesid seal polaarpäev ja polaaröö, mistõttu olid metasekvoiad juba sel ajal tõenäoliselt heitlehised. On oletatud, et heitlehisus oligi põhjuseks, miks metasekvoia suurtel laiustel nii edukas oli, kui igihaljaste okaspuudega võrrelda.

Metasekvoiad on hästi teada hiliskriidi kuni miotseeni ladestutest, aga hilisemast ajast puuduvad täiesti. Sellepärast peeti metasekvoiasid kaua aega miotseenis väljasurnuteks. Esimesena kirjeldas metasekvoia perekonda teaduslikult Shigeru Miki 1941 keskaegkonnast pärit fossiilide põhjal.

Avastuslugu

1944 avastati Hiinas Hubei provintsis Lichuanis väike tundmatute puude salu. Käimasoleva maailmasõja tõttu ei uuritud neid puid lähemalt enne 1946. aastat. Alles 1948 kirjeldasid seda puud teaduslikult Wan Chun Cheng ja Hu Xiansu ning määrasid ta metasekvoia perekonda.

Samal aastal korraldas Harvardi ülikooli arboreetum ekspeditsiooni metasekvoia seemnete kogumiseks. Seejärel levitati puu seemneid, seemikuid ja istikuid paljudesse ülikoolidesse ja arboreetumitesse.

Tänapäeval on Lichuanis leitud mitu metasekvoia asurkonda. Enamik neist on väikesed ja koosnevad kuni 30 puust, kõige suuremas on hinnanguliselt 5400 puud.

Kirjeldus

Metasekvoia okkad

Metasekvoia on kiire kasvuga ilus puu. Väikestes aedades ei ole neid hea kasvatada, sest nad kasvavad selle jaoks liiga suureks, aga suurtesse aedadesse ja parkidesse nad sobivad. Kuigi nad kasvavad looduslikult märgades kohtades, taluvad nad ka kuiva pinnast. Londonis kasvatatakse neid isegi tänavate ääres. Erinevalt enamikust okaspuudest ei heida nad talvel õieti varju.

Metasekvoiade kõige lähedasemad sugulased on sekvoiad, nagu nimestki järeldada võib. Eriti sarnased on nende koor ja okastik. Sekvoiade hulka kuuluv sooküpress Taxodium distichum on samuti heitlehine ja seetõttu metasekvoiaga veelgi sarnasem. Mõlema tüve alaosa muutub väga jämedaks, et kõrgele puule paremat tuge pakkuda. Ta kasvab 40–45 m kõrgeks ja 2 m jämedaks, aga tõenäoliselt võib ta kasvada kõrgemakski, isegi 60 m kõrgeks.

Okkad kasvavad vastakuti. Nad on 1–3 cm pikad ja värskelt ererohelised, aga sügisel muutuvad enne varisemist punakaspruuniks. Isaskäbid on 6 mm pikad, valmivad kevadel ja moodustavad pika täha. Need moodustuvad üksnes niisugustel puudel, mis kasvavad palava suvega kohtades. Emaskäbid on kerajad või munajad ja läbimõõduga 1½–2½ cm ning neid katab 16–28 soomust. Nad kasvavad neljas reas vastakute paaridena, kusjuures iga paar on temaga vastakuti oleva käbipaariga täisnurga all. Käbid valmivad 8–9 kuud pärast tolmlemist.

Viimase 65 miljoni aasta jooksul ei ole metasekvoia õieti muutunud, mistõttu kriidiajastu metasekvoiad sarnanesid väga tänapäevastega.

Liigid

• † Metasequoia foxii
• Metasekvoia (Metasequoia glyptostroboides)
• † Metasequoia milleri
• † Metasequoia occidentalis