Jean-Jacques Rousseau

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Jean-Jacques Rousseau [žan žak russ'oo] (ka: Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Šveits – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.

Aastal 1794 aastat hiljem viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.

Rousseau sai kuulsaks teosega „Kas teaduste ja kunstide edu on

soodustanud kõlbluse paranemist?“. Vastupidiselt tollal levinud

arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud

kõlbluse langus ja temalt on pärit lause „Tagasi loodusesse!“

Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki

riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste

riikide puhul.

• Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) Genfis, hiljem kolis Pariisi (30 a). Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. • Pöördus katoliiklusesse, rikka šveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. • Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobi. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi konfliktid. • Ühiskondlik heidik. Võõrandub Pariisi ühiskonnast. Vagabund. Olemasoleva ühiskonna kriitik. • 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, “Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?�? Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. • Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire’iga. • Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. • Pärast “Ühiskondlikust lepingust�? (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka “kodulinnas�? Genfis. • Rousseau iseloom, väärtushinnangud, arusaamine elust - kõik valgustusaja mõtlemisega vastuolus. • Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal. • Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume’iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu • Suri Pariisi lähistel 1778.

[redigeeri] Teosed eesti keeles

• "Jean Jacques Rousseau: elulugu – pedagoogilised vaated. Emil". Koostanud ja tõlkinud Hans Roos, redigeerinud Peeter Põld. EKS, Tartu 1930; teine, keeleliselt kohendatud trükk pealkirjaga "Émile" – Olion, Tallinn 1997
• "Arutlus küsimuse üle: Kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?" – raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel, EKS, Tartu 1938, lk 175–194
• "Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele". Tõlkinud Kristiina Ross – Vikerkaar 1993, nr 1–2
• "Üksildase uitaja mõtisklused; Arutlus teadustest ja kunstidest". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Kristiina Ross; eessõna: Lauri Leesi. Europeia-sari, nr. 30, Perioodika, Tallinn 1995
• "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid". Tõlkija Mirjam Lepikult, järelsõna Marek Tamm. Sari Avatud Eesti Raamat, Varrak, Tallinn 1998
• Voltaire – Rousseau. Valik kirju. Tõlkinud Kristiina Ross, järelsõna Marek Tamm – Vikerkaar 1999, nr 11-12
• "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest". Tõlkinud Mirjam Lepikult – Akadeemia 2008, nr 9, lk 2075–2104; nr 11, lk 2531–60 ja nr 12, lk 2743–84 (järelsõna ja bibliograafia: Eva Piirimäe)

[redigeeri] Kirjandus

• Eduard Laaman, "Juhan Luiga ja J. J. Rousseau" – Looming 1938, nr 8, lk 894–901
• Villem Alttoa, "Jean Jacques Rousseau. 250. sünnipäeva puhul" – Looming 1962, nr 6, lk 940–945
• "XVIII sajandi väliskirjandus". Valgus, Tallinn 1973, lk 257–274
• Lion Feuchtwanger, "Narritarkus ehk Jean-Jacques'i elu ja kirgastumine" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud Evi Auling. Eesti Raamat, Tallinn 1983
• William Blanchard, "Rousseau ja mässumeel". Inglise keelest tõlkinud Kalle Hein, Fontese Kirjastus, Tallinn 2000
• Jüri Lipping, "Ceci n'est pas une riigiõiguse õpik" (raamatu "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid" arvustus) – Akadeemia 2002, nr 2

[redigeeri] Välislingid

• Du contrat social (MetaLibri)