Eva Piirimäe

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Eva Piirimäe Johan Skytte poliitikauuringute instituudis 2021. aastal.

Eva Piirimäe (neiuna Eva Mikelsaar; sündinud 19. juunil 1974) on ajaloolane ja filosoof.

Piirimäe on poliitikateooria kaasprofessor Johan Skytte poliitikauuringute instituudis ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan. Piirimäe uurimisvaldkonnaks on poliitilise mõtte ajalugu ja poliitikateooria.

Hariduskäik ja ametialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eva Piirimäe on lõpetanud Tartu 2. keskkooli (Miina Härma Gümnaasium) 1992. aastal kuldmedaliga. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikoolis, kus ta omandas bakalaureusekraadi ajaloos ja filosoofias (1997, cum laude) ning magistrikraadi ajaloos (1999, cum laude). Piirimäel on ka teine magistrikraad Cambridge’i Ülikoolist (MPhil in Intellectual History and Political Thought, 2000). 2006. aastal kaitses ta Cambridge’i Ülikoolis doktoriväitekirja teemal “Thomas Abbt (1738-1766) and the Philosophical Genesis of German Nationalism” ja sai doktorikraadi. Väitekirja juhendas dr Istvan Hont.

Alates 2005. aastast on Piirimäe töötanud Tartu Ülikoolis, algul TÜ Filosoofia instituudis (2005-2006) teadurina ning seejärel Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudis (praegu Johan Skytte Poliitikauuringute instituut) teaduri ja vanemteadurina. Alates 2014. aastast on ta sealsamas poliitikateooria dotsent (2019. aastast kaasprofessor).

Piirimäe on olnud külalisteadur Minda de Gunzburgi Euroopa uuringute keskuse juures Harvardi Ülikoolis[1] ning külaliskaasprofessor The Whitney and Betty MacMillani Rahvusvaheliste ja regiooniuuringute keskuses Yale’i Ülikoolis[2].

Alates 2021. aastast on Piirimäe Sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan[3].

Teadustöid[muuda | muuda lähteteksti]

Eva Piirimäe uurimistöö keskmes on sotsiaalsuse, patriotismi, rahvusluse, kosmopolitismi, rahvaste enesemääramise, riikluse ja rahu teooriad Euroopa mõtteloos. Ta on avaldanud arvukalt artikleid 18. sajandi moraali- ja poliitilisest filosoofiast ning tal on ilmumas monograafia "Herder and Enlightenment Politics" (Cambridge: Cambridge University Press, 2023)[4]. Monograafia keskendub Johann Gottfried Herderi poliitiliste ideede arengule, suhestatuna üle-euroopaliste filosoofiliste vaidlustega.

Piirimäe on hiljuti kaastoimetanud (koos Liina Lukase ja Johannes Schmidtiga) kakskeelse kogumiku "Herder on Empathy and Sympathy/ Einfühlung und Sympathie im Denken Herders" (Leiden: Brill, 2020)[5] ning koos Alexander Schmidtiga ajakirja History of European Ideas erinumbri "Sociability in Enlightenment Thought"[6]. Lisaks on Piirimäe avaldanud artikleid Eesti ja baltisaksa mõtteloost, samuti liberalismi, rahvusriikluse, suveräänsuse ning inimõiguste teemadel. Ta on kirjutanud ka “keelelisest pöördest” humanitaar- ja sotsiaalteadustes ning ajaloo uurimise metodoloogiast.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eva Piirimäe, Herder and Enlightenment Politics (Cambridge University Press, 2023).[7]
  • Eva Piirimäe, Liina Lukas, Johannes Schmidt (eds.), Herder on Empathy and Sympathy (Leiden: Brill, 2020).[8]
  • Eva Piirimäe (koost.), Rahvuslus ja liberalism. Valik kaasaegseid filosoofilisi võtmetekste (Tartu, 2009).
  • Eiki Berg, Piret Ehin, Andres Kasekamp, Maria Mälksoo, Eva Piirimäe, Raul Toomla, Rein Toomla, Mare Ainsaar, Mihkel Solvak, Urmas Varblane, Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse : õpik kõrgkoolidele (Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2018).[9]

Valik hiljutisi teadusartikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eva Piirimäe, Afterword: Self-Determination and Recognition in the Baltic States, 1917–1922. Acta Historica Tallinnensia, 28 (2) (2022), 330–352.[10]
  • Eva Piirimäe. Rahvusriik ja "liberaalne rahvusvaheline kord". Vikerkaar, 4-5 (2022), 124−139.
  • Eva Piirimäe, ‘Human Rights and their Realisation in the World: Herder's Debate with Kant’, in: Heikki Haara, Mikko Immanen and Koen Stapelbroek (Ed.). Passions, Politics, and the Limits of Society. (47−74). Berlin: De Gruyter. (Helsinki Yearbook of Intellectual History, 1) (2020)[11]
  • Eva Piirimäe, ‘Sovereignty, Self-Determination, and Human Rights from Walzer to the Responsibility to Protect’, Global Responsibility to Protect, 4 (2018), 393−419. [12]
  • Eva Piirimäe, ‘State-Machines, Commerce and the Progress of Humanität in Europe: Herder’s Response to Kant in Ideas for the Philosophy of History of Mankind,’ in: Richard Whatmore, Isaac Nakhimovsky, Béla Kapossy (Ed.). Commerce and Peace in the Enlightenment (Cambridge: Cambridge University Press, 2017), 155-191.

Teadusprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis[13] (vastutav täitja). Projekt vaatleb enesemääramisega seotud ideede arengut alates valgustusajastust kuni külma sõja lõpuni (sh enesemääramise seost rahvasuveräänsuse, rahvuspõhimõtte ja isemajandamise mõistetega). Projekti pearõhk on Mandri-Euroopa poliitilisel mõttel, kuid käsitletakse ka enesemääramise põhimõtte hilisemat üleilmset kasutust ja teisenemist.
  • Liberaalsed lojaalsused ja kosmopoliitsed kohustumused. Kaasaegsed ja ajaloolised perspektiivid[14] (vastutav täitja), 2011-2014. Projekti teemaks olid liberaalse lojaalsuse teooriate (liberaalne rahvuslus ja põhiseaduslik patriotism) käsitlused partikulaarsete ja kosmopoliitsete kohustumuste suhtest. Projekti eesmärgiks oli uurida nende teooriate seesmist kooskõlalisust, stabiilsust ning omavahelisi seoseid, vaadeldes nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid näiteid. Erilise tähelepanu all oli nende seos väärtuspluralismi kui metaeetilise positsiooniga.
  • Saksa natsionalismi filosoofiline kujunemine (1750-1815)[15] (vastutav täitja), 2008-2010. Projekt keskendus saksa rahvusluse filosoofilisele kujunemisele 1750-1815. Projekti eesmärgiks oli uurida patriotismi, rahvusluse ning natsionalismi omavahelisi seoseid ja üleminekuid.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2019 Aasta õppejõu konkursi finalist, EV Teadus- ja Haridusministeerium
  • 2013 Ajaloolise Ajakirja 2012. aasta parima artikli auhinna laureaat

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Eva Piirimäe on arstiteadlaste Raik-Hiio Mikelsaare ja Marika Mikelsaare tütar ning filosoof Margit Sutropi õde. Tema abikaasa on ajaloolane Pärtel Piirimäe. Neil on lapsed Ellinor, Maarja-Leen ja Ingel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Center for European Studies Harvard".
  2. ↑ "Yale Macmillan Center: Baltic Studies Program".
  3. ↑ "Sotsiaalteaduste valdkonna dekanaat".
  4. ↑ "Eva Piirimäe, Herder and Enlightenment Politics (Cambridge University Press, 2023)".
  5. ↑ "Eva Piirimäe, Liina Lukas, Johannes Schmidt (eds.), Herder on Empathy and Sympathy (Leiden: Brill, 2020)".
  6. ↑ "Piirimäe, Eva & Schmidt, Alexander, 2015, Introduction: Between Morality and Anthropology—Sociability in Enlightenment Thought, History of European Ideas, 41(5), 571–588".
  7. ↑ "Eva Piirimäe, Herder and Enlightenment Politics (Cambridge University Press, 2023)".
  8. ↑ "Eva Piirimäe, Liina Lukas, Johannes Schmidt (eds.), Herder on Empathy and Sympathy (Leiden: Brill, 2020)".
  9. ↑ "Eiki Berg, Piret Ehin, Andres Kasekamp, Maria Mälksoo, Eva Piirimäe, Raul Toomla, Rein Toomla, Mare Ainsaar, Mihkel Solvak, Urmas Varblane, Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse : õpik kõrgkoolidele (Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2018)".
  10. ↑ "Eva Piirimäe, Afterword: Self-Determination and Recognition in the Baltic States, 1917–1922. Acta Historica Tallinnensia, 28 (2) (2022), 330–352".
  11. ↑ "Eva Piirimäe, 'Human Rights and their Realisation in the World: Herder's Debate with Kant', in: Heikki Haara, Mikko Immanen and Koen Stapelbroek (Ed.). Passions, Politics, and the Limits of Society. (47−74). Berlin: De Gruyter. (Helsinki Yearbook of Intellectual History, 1) (2020)".
  12. ↑ "Eva Piirimäe, 'Sovereignty, Self-Determination, and Human Rights from Walzer to the Responsibility to Protect', Global Responsibility to Protect, 4 (2018), 393−419".
  13. ↑ "Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis".
  14. ↑ "Liberaalsed lojaalsused ja kosmopoliitsed kohustumused. Kaasaegsed ja ajaloolised perspektiivid".
  15. ↑ "Saksa natsionalismi filosoofiline kujunemine (1750-1815)".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eva_Piirimäe&oldid=6531248"