Käbi Laretei

Allikas: Vikipeedia
Käbi Laretei ning Ingmar Bergman.

Käbi Alma Laretei (14. juuli 1922 Tartu1. november 2014) oli eesti päritolu pianist ja kirjanik.

Tema isa oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus ja Rootsi Kuningriigis Heinrich Laretei.

Muusikaõpinguid alustas Käbi Laretei Tallinnas.

Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei koos emapoolsete vanavanematega isa Heinrichi juurde Rootsi, kuhu ka jäädi. Rootsis õppis Käbi Laretei klaverit Gottfried Booni ja Annie Fischeri käe all.

Laretei esines pika pianistikarjääri jooksul nii Suurbritannias, Rootsis, Lääne-Saksamaal kui ka USA-s. Ta mängis peamiselt romantistlike ja kaasaja heliloojate palu.

1950. aastate lõpus kohtus ta rootsi filmirežissööriga Ingmar Bergmaniga, kellega abiellus 1959. aastal. Paar lahutas aastal 1969. Laretei mängib kaadri taga klaverit Ingmar Bergmani filmis "Sügissonaat", samuti mängis abikaasa filmides väikeseid rolle.

Ta kirjutas ka raamatuid elust ja muusikast.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Peotäis mulda, lapike maad" (mälestused). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär. LR 1989, nr 24/26
  • "Mineviku heli" (romaan, autori tõlge rootsi keelest). Järelsõna: Agu Sisask. LR 1992, nr 45/48
  • "Seal kodus – siin võõrsil; Peotäis mulda, lapike maad; Mineviku heli" (mälestused). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, eessõna: Agu Sisask. Kupar, Tallinn 1995 (raamatus ka Heinrich Laretei kirjutis "Rootsi ei saa jätta tunnustamata faktilist olukorda")
  • "Eksiil: intervjuu Urmas Otile; Kellele ma mängin?; Keerised ja jäljed". Tõlge rootsi keelest: Irja Kiisküla ja Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 1997
  • "Tulbipuu" (jutustus). Rootsi keelest tõlkinud Maimu Evéguoz-Laretei ja Jüri Reinvere. Kunst, Tallinn 1997
  • "Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast" Tõlge rootsi keelest: Anu Saluäär, Kristi Sinka, Kristiina Tedremaa, autoriseeritud tõlke toimetaja Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 2002; 2. trükk 2005
  • "Keerised & jäljed: kogutud proosa". Toimetajad Anu Saluäär ja Helju Jüssi. SE & JS, Tallinn 2003, 830 lk
  • "Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega" (mälestused; ka Käbi Laretei ja Ingmar Bergmani suhetest). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hille Saluäär. Tänapäev, Tallinn 2005 (kättesaadav ka helikassettidel: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2006)
  • "Kuhu kadus kõik see armastus?" (Ingmari kirjad Käbile aastaist 1957–2001. Päevik. Taskukalender). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 2008, 216 lk

Teosed rootsi keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Vem spelar jag för? (Kellele ma mängin?). 1970
  • En bit jord (Peotäis mulda, lapike maad). 1976
  • Tulpanträdet (Tulbipuu). 1983
  • Virvlar och spår (Keerised ja jäljed). 1987

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]