Fårö

Allikas: Vikipeedia
Fårö asukoht
Fårö majakas

Fårö on Rootsile kuuluv väike saar Ojamaast (Gotlandist) põhjas.

Fårö pindala on 111,35 km², millest 9,7 km² on veealad ja saarekesed. Rannajoone pikkus on 97 km.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saare nimi pärineb gutni keelest. 15. sajandist on teada nimekuju Faroyna. Rootsi keeles tähendab får 'lammas' ja ö 'saar', kuid nime esimese poole algne tähendus on teine, sest 'lammas' on gutni keeles lamm või lamb. Far- tähendab 'sõidu-'. Teise etümoloogia järgi on nime algusosa pärit inglise sõnast far 'kauge'.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fårö looduses on hulgaliselt omapäraseid moodustisi, mida nimetatakse rauk'ideks (rootsi keeles mitmuses raukar). Need on moodustunud jääajal erosiooni tulemusena. Peale Ojamaa ja Fårö neid mujal ei kohta.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fåröl elab vähem kui 600 inimest. Saarel ei ole panka, postkontorit, arsti ega politseid. Saarlased räägivad oma murret, mis on väidetavalt kõige arhailisem Rootsis.[1]

Saarega peavad ühendust kaks parvlaeva; ülevedu korraldab Rootsi Teedeamet ja sõit kestab pool tundi.

Saare kirdetipus asub tuletorn. See on 30 m kõrge ja püstitatud aastail 18461847.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Külma sõja ajal oli Fårö välismaalastele suletud. Saarele viiva tee ääres olid suured mitmekeelsed sildid, mis teatasid, et pääs saarele on rangelt keelatud. Saarel asus Rootsi rannavalve suurtükiväe üksus. Pärast Külma sõja lõppu 1990. aastatel viidi sõjaväeüksus saarelt ära ja saar avati turistidele. Jäänukiks saare militaarsest minevikust on 203 m kõrgune raadiomast.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga aasta septembris korraldatakse turistide ligimeelitamiseks üritus nimega Fårönatta ('Fårö ööd'), mille ajal on kõik saare baarid ja muud toitlustuskohad avatud öö otsa ja kohalikus kirikus algab keskööl jumalateenistus.

Saarel elas Ingmar Bergman, kes seal ka 30. juulil 2007 suri [2]. Paljud Bergmani filmid on filmitud Fåröl: "Nagu peeglis" (1961), "Persona" (1966), "Hunditund" (1968), "Häbi" (1968), "Kirg" (1969) ja "Stseenid ühest abielust" (1973).

Tema mälestuseks korraldatakse Fåröl iga aasta juunis nädalapikkune Bergmani festival.

Fåröl filmiti ka Andrei Tarkovski viimane film "Ohverdus" (1986).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

57.9333333319.15