Robert Altman

Allikas: Vikipeedia
Robert Altman
Robert Altman Cannes.jpg
Robert Altman. Cannes, 1992.
Sünninimi Robert Bernard Altman
Sünniaeg 20. veebruar 1925
Sünnikoht Kansas City, Missouri
Surmaaeg 20. november 2006 (81-aastaselt)
Surmakoht Los Angeles, California
Tegev 1947–2006

Robert Altman (20. veebruar 1925 Kansas City20. november 2006 Los Angeles) oli USA filmirežissöör.

Altman kandideeris parima režissööri "Oscarile" 5 korda, kuid ei saanud seda. Altmani teiste Oscarile kandideerinud filmide hulka kuuluvad "Nashville", "Short Cuts" "The Player" ja "Gosford Park". Alles 2006 anti talle "Au-Oscar".

Filme[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Robert Altmani filmid on auhindu võitnud 49 korda ja filmiauhindade nominentide hulgas olnud, kuid mitte võitnud 43 korda. 7 korral on filmid kandideerinud "Oscarile". [1]

1970 lavastas Altman satiirilise musta komöödia "MASH". See film võitis Cannes'i filmifestivali auhinna "Kuldne Palmioks". Altman nimetati "Oscari", "Kuldgloobuse" ning BAFTA auhinna kandidaadiks parima režissööri kategoorias, aga ei võitnud neid. Film nimetati "Oscari" kandidaadiks parima filmi kategoorias ja "Kuldgloobuse" kandidaadiks muusikali või komöödiafilmi kategoorias ning võitis neist viimase.

1972 lavastas Altman psühholoogilise thrilleri "Images", mis nimetati "Kuldse Palmioksa" kandidaadiks, aga ei võitnud seda.

1975 lavastas ta muusikalise musta komöödia "Nashville". Ta nimetati lavastajana "Oscari" ja "Kuldgloobuse" kandidaadiks, film nimetati parima filmi "Oscari" ning parima muusikali või komöödia "Kuldgloobuse" kandidaadiks, aga neid auhindu ei võidetud.

1976 lavastas ta revisjonistliku vesterni "Buffalo Bill and the Indians, or Sitting Bull's History Lesson", mis võitis Berliini filmifestivali auhinna "Kuldkaru".

1977 lavastas ta filmi "3 Women", mis kandideeris "Kuldsele Palmioksale" ega võitnud seda.

1978 lavastas ta musta komöödia "A Wedding", millega nimetati BAFTA auhinna kandidaadiks parima lavastaja kategoorias, aga ei võitnud seda.

1984 lavastas ta filmi "Secret Honor" Richard Nixoni elust. Selle filmiga pälvis ta Berliini filmifestivali FIPRESCI auhinna, mida andis välja Uue Kino Foorum.

1985 lavastas ta draama "Fool for Love", millega kandideeris "Kuldsele Palmioksale", aga ei võitnud.

Altmani käejälg Cannes'is (1988)

1989 pälvis Altman televisiooniauhinna "Emmy" draamaseriaali "Tanner '88" lavastamise eest.

1992 lavastas ta satiirilise filmi "The Player". Selle eest nimetati ta "Oscari", "Kuldgloobuse" ja BAFTA auhinna kandidaadiks režissööri kategoorias. Film kandideeris ka BAFTA auhinnale parima filmi kategoorias ja "Kuldsele Palmioksale". Nendest auhindadest ainsana pälvis ta parima režissööri "Kuldgloobuse".

1993 lavastas ta draamafilmi "Short Cuts" ja oli ühtlasi selle kaasstsenarist. See film võitis Veneetsia filmifestivali auhinna "Kuldlõvi". Altman nimetati ka "Oscari" kandidaadiks lavastaja kategoorias ja "Kuldgloobuse" kandidaadiks stsenaariumi kategoorias, ent ei võitnud neid.

Samal aastal nimetati Altman "Emmy" kandidaadiks varietee- või muusikaprogrammi lavastamise eest ("Great Performances – Black and Blue"), aga ei võitnud.

1996 lavastas ta filmi "Kansas City", mis osales Cannes'i filmifestivalil.

Samal aastal pälvis ta elutöö "Kuldlõvi".

1999 lavastas ta komöödia "Cookie's Fortune", mis nimetati "Kuldkaru" kandidaadiks, aga ei võitnud seda.

2000 lavastas ta romantilise komöödia "Dr. T & the Women", mis nimetati "Kuldlõvi" kandidaadiks, aga ei võitnud seda.

2001 lavastas ta mõrvamüsteeriumi "Gosford Park". Selle eest nimetati ta "Oscari", "Kuldgloobuse" ja BAFTA auhinna kandidaadiks lavastaja kategoorias, võites neist "Kuldgloobuse". Lisaks nimetati see film "Oscari" kandidaadiks parima filmi kategoorias, "Kuldgloobuse" kandidaadiks muusikali- või komöödiafilmi kategoorias ning BAFTA auhinna kandidaadiks Briti filmi kategoorias, võites neist kolmest viimase.

2002 pälvis ta oma elutöö eest "Kuldkaru".

2006 lavastas Altman oma viimase filmi, koomiliseks eleegiaks nimetatud filmi "A Prairie Home Companion", mis nimetati "Kuldkaru" kandidaadiks, ent ei võitnud seda.

Samal aastal pälvis Altman oma elutöö eest "Au-Oscari".

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]