Kristiina Davidjants

Kristiina Davidjants (sündinud 9. detsembril 1974 Bakuus) on Eesti filmirežissöör ja -ajakirjanik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1982–1993 õppis ta Tallinna 1. Keskkoolis.^[1] 2001. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna filmi ja video bakalaureuseõppe dokumentaalfilmide režissöörina. Samas kõrgkoolis sai ta 2004. aastal kultuuriteooria magistri kraadi.

2002. aastal täiendas ta end Jerevanis Sorosi keskuse suveülikoolis soouuringute teemal ja 2004. aastal CIMO (The Centre for International Mobility) stipendiaadina Helsingi Ülikoolis.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2002–2004 töötas Kristiina Davidjants filmiajaloo lektorina Tallinna Pedagoogikaülikoolis, 2004–2006 oli ta dokumentaalfilmiekspert Eesti Filmi Sihtasutuses ja 2007–2008 filmitoimetaja Eesti Päevalehes. Tema filmiarvustusi on avaldatud ka väljaannetes Teater. Muusika. Kino, Eesti Ekspress, Postimees, Sirp ja Muusa.

2007. aastast on ta lisaks dokumentaalfilmide tegemisele olnud tegev reklaamide režissöörina.

Kristiina Davidjants on olnud otsustajaks paljudes loomenõukogudes ning osalenud žüriides ja komisjonides arvukatel filmifestivalidel.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kristiina Davidjantsi filmilavastustest on palju positiivset vastukaja leidnud "Intiimne linn" (2003). Linateost demonstreeriti XXVI Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil programmis "Ateljee" koos Andrei Tarkovskist, Salvador Dalíst ja Sergei Paradžanovist tehtud filmidega. I Jerevani filmifestivalil, kus armeenlased kogu maailmast olid oma loomingu välja toonud, võitis "Intiimne linn" žürii eriauhinna.^[2]

Filme[muuda | muuda lähteteksti]

2003 "Intiimne linn" (dokumentaalfilm), Pangloss / Acuba Film, režissöör, stsenarist, monteerija (+ Anri Rulkov)
2005 "Positiivne Narva" (telesari, dokumentaalsari), Ikoon, režissöör, stsenarist (+ Vahur Laiapea)
2006 "Kuldrannake" (mängufilm), Taska Film, näitleja (roll: lennuki stjuardess); režissöör Jüri Sillart
2007 "Nipernaadit otsides" (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör
2008 "Veresidemed" (lühimängufilm), Baltic Film Production, režissöör
2009 "Palusalu" (dokumentaalfilm, portreefilm), Umberto Productions / Rühm Pluss Null / Eesti Rahvusringhääling, režissöör
2013 "Diamantes negros / Black Diamonds" ("Mustad teemandid") (mängufilm), Potenza Producciones/ Fado Filmes/ Menufilmid OÜ, Eesti-poolne produtsent (+ Anu Veermäe); režissöör Miguel Alcantud, peaprodutsent Carlo D'Ursi
2013 "Ühendav usk" (dokumentaalfilm), Maagiline Masin, produtsent; režissöör Elo Selirand
2017 "Armastus" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood"), Laterna, toimetaja (+ Riina Paldis); režissöör Sandra Jõgeva
2019 "Emade päev" (dokumentaalfilm), Maagiline Masin, režissöör, produtsent

Raamat[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aastal ilmus tema sulest raamat "Eesti filmi 100 aastat" (Tallinn, Post Factum, 2019).^[3]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2003 – Aasta filmiajakirjanik^[4]
2012 – Jõhvi Kontserdimaja ja Jõhvi vallavalitsuse eripreemia Eesti filmiajaloo talletamise eest filmiga "Nipernaadit otsimas".

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Artem Davidjants on Bakuus sündinud armeenlane, kauaaegne Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, endise kirjastuse Pangloss direktor, Eestis tegutsevate armeenlaste kultuuriseltsi juht ja Eesti Armeenia Rahvusühingu esimees. Ema Inge Davidjants on Riias sündinud eestlanna, üks Kristiina Davidjantsi vanaisa on lätlane.^[5]

Tal on õed Jaana ja Brigitta ning vend David.^[6]