Charlie Chaplin

Allikas: Vikipeedia
Charlie Chaplin
Charlie Chaplin 20. saj alguses
Charlie Chaplin 1920. aasta paiku

Charlie Chaplin (pärisnimega Charles Spencer Chaplin; 16. aprill 1889 London25. detsember 1977 Vevey, Šveits) oli inglise komöödiafilmirežissöör, -stsenarist, -näitleja ja -produtsent. Ta on tummfilmiajastu tuntumaid näitlejaid, kes osales 83 filmis ja pälvis oma tegevuse eest kolm "Oscarit". Chaplin tuntuimad filmid on "Kullapalavik", "Tsirkus", "Suurlinna tuled", "Moodsad ajad" ja "Suur diktaator".

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chaplin sündis Charles Chaplin vanema ja Hannah Chaplini (sündinud Hannah Harriet Pedlingham Hill) teise pojana. Tal oli 4 aastat vanem vend Sidney Chaplin. Mõlemad vanemad olid lauljad ja näitlejad. Isa oli alkohoolik ja jättis pere maha, kui Charlie oli 3-aastane. Ta suri 1901 tsirroosi.

Ema sai väljaspool abielu 1892 poja George Wheeler Drydeni, kelle isa oli laululooja ja laulja Leo Dryden. See lõhkus Chaplinite abielu. Dryden võttis oma poja pärast selle sündi endale. Ema oli sajandivahetusel varieteeteatri näitleja ning õpetas oma pojale laulmist ja tantsimist. 1895 haigestus ta skisofreeniasse, millest ei paranenudki. See lõpetas ema lavakarjääri ja ta elas kuni surmani 1928 hullumajas.

Charles Chaplin hakkas laval esinema juba pisikesena. Ta ei saanud head haridust ja ta ei õppinud muud ametit peale näitlemise. Charles'i koolitee Londoni lõunaosas oli kaootiline ja katkes sootuks pärast seda, kui isa pere hülgas ja ema hulluks läks.

Noormehe esimene töökoht oli juuksurisalongis, kus ta pidi habemeajamist soovivate klentide põski vahuga katma, seejärel pühkis ta varieteeteatris pärast vaatemängu põrandaid ja sai komöödiates mängida ka tillukesi tummrolle.

Näitlejana[muuda | redigeeri lähteteksti]

USA-sse saabus ta esimest korda 1910 impressaario Fred Kamo trupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Kamot on nimetatud tordiga-näkku-nalja leiutajaks. 1912 naasis trupp Inglismaale, aga juba 5 kuud hiljem oktoobris sõitis teisele tuurile USA-sse ja 1913. aasta lõpul lahkus trupist, et hakata filminäitlejaks koomilistes lühifilmides.

Chaplin töötas kiiresti välja Hulkuri, tegelase, keda ta paljudes filmides mängis. Sellega saabus kiiresti Chaplini ülemaailmne kuulsus.

Chaplin polnud rahul töötamisega teiste käe all. Ta tundis, et ei saa teha niisuguseid filme nagu talle meeldib. Koos teiste sama probleemi käes olevate näitlejatega, nimelt David Griffithi, Douglas Fairbanksi ja Mary Pickfordiga asutas ta filmikompanii United Artists. See osutus äriliselt üsna edukaks ja tagas Chaplini vabaduse filmide tootmisel. Chaplin töötas United Artistsi juhatuses kuni 1950. aastate alguseni.

United Artistsis tehtud filmid muutusid varasematega võrreldes pikemaks ja harvemaks: enne valmis igal aastal palju filme, nüüd tuli üks film mitme aasta kohta. Kuid just nende filmide põhjal ongi Chaplin tänapäeval kõige tuntum: "Kullapalavik" (1925), "Tsirkus" (1928), "Suurlinna tuled" (1931), "Moodsad ajad" (1936) ja "Suur diktaator" (1940).

Helifilmi tulekuga ei läinud Chaplin kohe kaasa, erinevalt näiteks Walt Disneyst. Ka värvifilmiga ei läinud Chaplin kaua aega kaasa, erinevalt Disneyst. Chaplin tundis, et vaatajad ei võta Hulkurit enam omaks, kui see rääkima hakkab. Viimane film Hulkuriga peaosas, "Suurlinna tuled", valmis 1936 ja see oli endiselt tummfilm, kuigi Chaplin lisas sellele endakirjutatud taustamuusika.

Ühelgi Chaplini tummfilmil ei olnud stsenaariumi, kõik nad improviseeriti etteantud teemal. Seetõttu võis filmi sisu töö käigus muutuda ja juba filmitud stseene tuli korduvalt muudetud kujul ümber vändata, sest nad oleksid muidu filmi teisenenud sisuga vastuollu läinud. Sedamööda, kuidas võtete käigus tekkis uusi ideid, tuli stseene lisada, muuta ja välja jätta. Peale selle oli Chaplin perfektsionist. Ta võis sama stseeni filmida kümneid kordi, isegi sada korda, enne kui sai kaadrid, mida ta tahtis. Kõik see venitas võtteperioodi. Sel põhjusel suutis Chaplin 1920. aastatel valmis teha ainult 3 filmi, aga teistest koomikutest Harold Lloyd 12 ja Buster Keaton veelgi rohkem. Kuigi kõik Chaplini filmid olid rahalises mõttes edukad, teenis Lloyd siiski kokkuvõttes sel ajal temast rohkem.

Chaplin oli vasakpoolsete vaadetega. Makartismi ajal kahtlustati, et Chaplin on salakommunist. Chaplin ei võtnud USA kodakondsust, kuigi ta USA-s aastakümneid elas ja töötas, vaid jäi Suurbritannia alamaks. USA-sse sisenemiseks vajas ta viisat. 1952 sõitis Chaplin Suurbritanniasse oma uue filmi "Rambivalgus" esietendusele ja talle ei antud enam sissepääsuluba USA-sse. Ta asus elama Šveitsi ja seal elas ta surmani. Alles 20 aastat hiljem, 1972 lubati tal taas USA-sse siseneda.

Ta näitles 83 filmis ning osales iseendana kahes ja iseenda kehastajana ühes filmis.

Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta eostas oma viimased seitse last siis, kui oli juba seitsmekümnendates eluaastates ning sugugi kõik lapsed ei sündinud abieludest tema nelja naisega. Kolm tema naistest olid altari ette astudes alles teismelised. Teda tõmbas alati noorte tüdrukute poole ja mõned ta armukestest ei olnud jõudnud isegi teismeikka.

Tema esimene naine Mildred Harris oli kõigest 14-aastane, kui Chaplin teda filmirolli testis. Kaks aastat hiljem ei sünnitanud tüdruk ema pealekäimisel last ja veel kahe aasta pärast nad lahutasid.

Tema teise abielu probleeme võis ennustada juba 10 aastat enne selle teokssaamist. Chaplin oli lummatud Lita Greyst, kui tüdruk oli vaid kuuene ja ema tõi oma imelast sageli stuudiokatsetele. Mees võttis ta oma hoole alla ja hakkas ette valmistama filmitäheks, kui tüdruk oli 12. Stuudiobossid olid väga murelikud ja määrasid tüdrukule pideva saatja. Kui tüdruk oli 15, võttis Chaplin talt oma Hollywoodi kodu vannitoas süütuse. Tüdruk jäi peagi rasedaks. Mees soovitas aborti, seejärel pakkus talle teise mehega abiellumise eest 20 000 dollarit, aga kui teda ähvardati isaduse kohtuasjaga, abiellus tüdrukuga. Kaks aastat hiljem ja pärast kahte last nad lahutasid ning Lita otsustas kõigi oma kannatatud alanduste eest temast kaks korda vanemale mehele tagasi teha. Ta müüs nende 40-leheküljelise lahutusavalduse avalikusele üks dollar koopia eest ning see paljastas, et mehel oli abielu ajal viis regulaarset armukest ja palju üheöösuhteid.

Kolmandaks abikaasaks sai Paulette Goddar. Nad abiellusid välismaal, mehe jahi Panacea pardal. Kuigi ta maksis kaptenile, et too asjakohase lehekülje laeva logiraamatust välja rebiks, tunnistas ta hiljem, et nad on abielus.

Lõpuks abiellus ta kauni mustajuukselise Oona O'Neilliga. Neiu oli 54-aastase Chapliniga 1943. aastal altari ette minnes vaid 18-aastane ja sünnitas mehele kaheksa last. Mees suri 88-aastaselt esimesel jõulupühal Veveys, nende kodus Genfi järve kaldal.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chaplin pälvis kolm "Oscarit": ühe parima muusika kategoorias ja kaks au-"Oscarit". Esimest korda anti "Oscareid" välja 1929, aga enamik Chaplini filmidest jääb varasemasse aega. Peale selle väljendas Chaplin "Oscarite" suhtes põlgust, kasutades näiteks esimest võidetud auhinda uksekoputina. Seetõttu on mõneti arusaadav, miks Chaplini selliseid suurteoseid nagu "Suurlinna tuled" ja "Moodsad ajad" ei esitatud "Oscari" kandidaadiks üheski kategoorias.

Esimest korda jagati "Oscareid" 16. mail 1929. Kategooriad ja hääletamisprotseduur polnud veel välja kujunenud. Esialgu oodati, et Chaplin võidab mitmes kategoorias, sest ta seati oma filmiga "Tsirkus" üles parima filmi, parima komöödiafilmi, parima näitleja ja parima originaalstsenaariumi kategoorias, kuid hiljem tõmbas akadeemia tema nime kõikjalt maha ja andis talle selle asemel au-"Oscari" mitmekülgsuse ja geniaalsuse eest "Tsirkuse" näitleja, stsenaristi, režissööri ja produtsendina.

1941 nimetati film "Suur diktaator" "Oscari" kandidaadiks 5 kategoorias, neist Chaplin kandideeris stsenaristi ja näitlejana, aga ei võitnud kumbagi.

1948 nimetati Chaplin "Oscari" kandidaadiks filmi "Härra Verdoux" stsenaristina, aga ei võitnud seda.

Charles Chaplin (1965)

1972 pälvis Chaplin au-"Oscari" 43 aastat pärast esimest. Akadeemia sõnul sai ta selle mõõtmatu mõju eest, mis tal on olnud sellel sajandil liikuvate piltide muutmisel kunstivormiks. Rahvas tervitas teda püsti seistes 20 minutit kestnud ovatsiooniga, mis on "Oscarite" ajaloo kõige pikem ovatsioon.

1973 pälvis Chaplin "Oscari" filmi "Rambivalgus" muusika eest. Film valmis küll juba 1952, aga Chaplini tollaste poliitiliste probleemide tõttu ei näidatud seda Los Angeleses nõutud nädalat, mis võimaldanuks filmi "Oscaritele" esitada sel ajal. Alles pärast seda, kui film 1972 uuesti välja anti, sai sellele auhindu andma hakata.

Kui 1961 avati Hollywoodi kuulsuste allee, ei olnud Chaplin esimeste seas, kes sinna oma tähe said. Alles 1970, kui vasakpoolsuse vaenamine USA-s oli vähenenud, sai Chaplin sinna oma tähe.

Suurbritannia kaalus esimest korda Chaplini rüütlikslöömist 1931 ja teist korda 1956. Mõlemal korral pani välisministeerium sellele otsusele veto: Chaplini väidetavate kommunistlike vaadete pärast ja samuti tema väidetava amoraalsuse pärast: ta oli kaks korda abiellunud 16-aastase neiuga. Kardeti, et Chaplini rüütlikslöömine madaldab rüütliseisust ja kahjustab suhteid USA-ga. Alles 1975 tõsteti 85-aastane Chaplin rüütliseisusse.

1999. aastal avaldatud edetabeli "AFI's 100 Years...100 Stars" (Ameerika Filmiinstituut) tulemuste põhjal asub näitleja meesstaaride tabelis 10. kohal.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]