Ülev Aaloe

Ülev Aaloe (sündis 17. detsembril 1944) on eesti tõlkija ja teatritegelane.

Ülev Aaloe lõpetas 1962. aastal Tallinna 21. keskkooli ning 1968. aastal Tartu ülikooli eesti filoloogia osakonna soome-ugri keelte eriharu. 1970. aastal täiendas ta end Stockholmi ülikoolis rootsi keele ja kirjanduse alal.

Töötas Eesti Raadio rootsikeelsete saadete toimetajana, "Endla" teatris dramaturgi ja kunstilise juhina, Eesti Draamateatris dramaturgina. Aastatel 1999–2003 oli ta Vanalinnastuudio kirjandusala juhataja. Aastast 2003 on ta Tallinna Linnateatri kirjandusala juhataja. Samuti on ta Eesti Näitemänguagentuuri nõukogu esimees. Ta on tõlkinud kirjandust peamiselt rootsi, aga ka taani keelest.

Tunnustused

• 1992: Aleksander Kurtna nimeline tõlkepreemia
• 1988: Rootsi Instituudi August Strindbergi nimeline stipendium
• 1998: Ajakirja "Looming" proosatõlkepreemia
• 1998: Rootsi Kirjandusfondi stipendium
• 2001: Rootsi Akadeemia tõlkepreemia
• 2002: Rootsi Näitekirjanike Liidu aastapreemia
• 2006: Põhjatähe I järgu orden Rootsi kirjanduse vahendamise eest
• 2009: Valgetähe IV klassi teenetemärk

Tõlkeid eesti keelde

• Per Olov Enquist, "Magnetisööri viies talv", Tallinn: Eesti Raamat, 1975
• August Strindberg, "Preili Julie: naturalistlik kurbmäng", Loomingu Raamatukogu 42, 1975
• Villy Sørensen, "Kummalised lood", Loomingu Raamatukogu 30–31, 1976
• "Vastutus: soomerootsi novelle", Loomingu Raamatukogu 34, 1977
• Per Gunnar Evander, "Esmaspäevad Fannyga", Tallinn: Eesti Raamat, 1982
• August Strindberg , "Valitud näidendid", Tallinn: Eesti Raamat, 1984
• Per Wahlöö, "31. korruse hukk"; Maj Sjöwall, Per Wahlöö, "Mees, kes haihtus nagu suits", Tallinn: Eesti Raamat, 1985
• Märta Tikkanen, "Sajandi armastuslugu", Loomingu Raamatukogu 3–4, 1986
• Christer Kihlman, "Kallis prints", Tallinn: Eesti Raamat, 1987
• Torgny Lindgren, "Mao tee kalju peal", Loomingu Raamatukogu 39, 1987
• Ingmar Bergman, "Laterna magica", Tallinn: Eesti Raamat, 1989 (kordustrükk Tallinn: Tänapäev, 2006)
• Ingmar Bergman, "Fanny ja Alexander", Loomingu Raamatukogu 18–21, 1991
• Märta Tikkanen, "Punamütsike", Tallinn: Eesti Raamat, 1991
• Dag Sebastian Ahlander, "Mäng Baltikumi pärast", Tallinn: Olion, 1993
• Ingmar Bergman, "Pildid", Tallinn: Eesti Raamat, 1995
• Henning Mankell, "Riia koerad" Tallinn: Olion, 1996
• Ingmar Bergman, "Pühapäevalapsed", Loomingu Raamatukogu 7–8, 1997
• Ingmar Bergman, "Erakõnelused", Loomingu Raamatukogu 21–22, 1998
• Per Olov Enquist, "Hamsun", Loomingu Raamatukogu 37–38, 1998
• Horace Engdahl, "Üksilduse poliitika", Tallinn: Vagabund, 1998
• Ingmar Bergman, "Hea tahe", Loomingu Raamatukogu 37–40, 1999
• Lars O. Lagerqvist, "Rootsi ajalugu", Tallinn: Avenarius, 2001
• Per Olov Enquist, "Tribaadide öö. Pildimeistrid", Loomingu Raamatukogu 25–27, 2002
• Mikael Niemi, "Popmuusika a la Vittula", Tallinn: Faatum, 2003
• Fredrik Lång, "Soome mehe mure", Loomingu Raamatukogu 31–32, 2003
• Lars Norén, "Öö on päeva ema. Vaikne muusika", Loomingu Raamatukogu 37–39, 2004
• Kjell Espmark, "Nobeli kirjandusauhind" (koos Enno Turmeni ja Tiina Mullamaaga), Tallinn: Eesti Raamat, 2005
• Carl-Henning Wijkmark, "Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist", Loomingu Raamatukogu 32, 2006
• Ingmar Bergman, "Lärmab ja veiderdab", Loomingu Raamatukogu 11–12, 2007
• Kjell Westö, "Lang", Loomingu Raamatukogu 37–40, 2007
• Ingmar Bergman, "Sügissonaat", Tallinn: NyNorden, 2008
• Stig Claesson, "Sina maga, mina pesen nõud", Loomingu Raamatukogu 28–30, 2009
• August Strindberg, "Üksi", Loomingu Raamatukogu 11–12, 2012

Isiklikku

Tema vend oli geoloog Ago Aaloe.